Illustreerivad materjal Ahto Täpsi
Põder Alces alces
Põtrade, keda harjumuspäraselt dendrofaagideks peame, sest nende toidulaua moodustavad peamiselt puittaimede võrsed, aga kevadel leiavad suured loomad vitamiine tärganud rohttaimedest.
Ja ongi taas kätte jõudnud aeg, mil sünnivad hundikutsikad. Kuna inimkond vajab praegu hädasti rõõmu, siis on Voyageurs Wolf Project hundiuurijad pannud kokku video parimatest kutsikakaadritest. Lülitage heli sisse ning nautige haruldast pilguheitu metsasanitari pisipere tegemistesse.
AS Proekspert annab teada
Äpp on kasutatav IOSi keskonnas ehk iPhone ja iPadi seadmetega ning nüüd ka Androidiga.
Siuts on vahend lindude ja linnuhäälitsuste tundmaõppimiseks. Siutsu abil saad:
Selleks pakub Siuts välja 5 kõige tõenäolisemat linnuliiki, tänu millele saad sa:
Eesti väikseim pütt – väikepütt – on vaid pardipoja suurune. Võib juhtuda, et veekogul ujuvate pardipesakondade seast ei pruugi teda märgatagi. Ka on väikepütt pelglik ning see kõik teeb tema vaatlemise raskeks. Õnneks saadab väikepütt aeg-ajalt lendu kilkavaid häälitsusi.
Kuna Eesti asub väikepüti levila põhjapiiril, on ta meil hajusa levikuga haruldane pesitseja – madalaveelistel veekogudel, pesitsusajal sageli ka kalakasvanduste tiikidel pesitseb Eestis hinnanguliselt 20–40 paari väikepütte. Üllatuslikult asub enamik väikepüti pesitsuspaiku Eestis hoopiski kultuurmaastikul, isegi keset asulaid. Väikepüti udusulis poegi on leitud veel septembris – see kinnitab, et osa Eesti väikepüttidest pesitseb suve jooksul kaks korda.
Tartu Ülikool uus rakendus
Kui head on Eesti maastikud? Mis neid maastikke mõjutab? Mida saab igaüks teha, et Eesti elurikkust hoida?
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased professor Meelis Pärtel ja vanemteadur Aveliina Helm on välja töötanud Rohemeetri, mis aitab hinnata Eesti maastike looduslikku mitmekesisust ning annab soovitusi elurikkuse säilitamiseks või piirkonna looduskeskkonna parandamiseks.
Rohemeeter on abiks nii maa- kui ka linnapiirkondade maastike planeerimisel, et selle käigus kahjustuks Eesti elurikkus ning keskkonna toimimiseks elutähtsad ökosüsteemid. Rohemeetri abil saab koduhoovi või avaliku ruumi kujundamisel teha valikuid ja otsuseid, mis hoiavad keskkonda sobilikuna nii inimesele kui ka teistele liikidele meie ümber.
Paljudele röövlindudele-loomadele toiduks olev siisike annab häälekalt puuladvas teada, et oht on lähedal. Rebane aga muudkui sööb kaamera ees õunu ega lase end häirida. Mitmel päeval järjest nägi Aegviidu koolilaste rajakaameras sama pilti: rebo sõi õunu ja siisike ei olnud sellega rahul. Järjepidevalt teatas ta kõigile ümberringi, et ümbruses liigub kiskja. Temast said aru kõik: vindid, tihased, varesed jne, isegi hiired. Rebasel oli ükskõik!
Tekst: Vello Keppart
Põlispuudel arenevad puutüve õõnsuses juured
1. Tavaliselt ei näe põlispuu tüve õõnsuses puukoort. Mädanik on arenenud juurte kaudu tüvesse. Sel juhul kambium ei saa kasvatada puuõõnsusesse haavakudet.
2. Puu jämeda oksa murdumisel ja suremisel oksatüüka kaudu pääsevad puidumädaniku tekitajad läbi oksakrae. Aastatega moodustub tüves õõnsus. Eriti varakult juhtub see pärnadel ja haabadel, 60 a vanusel pärnal on sageli juba esimesed õõnsused. Oksaaukudest kasvatab kambium haavakudet puu õõnsusesse. Niiskes keskkonnas haavakoe kokkupuutel mäda puiduga arenevad lisajuured.
Huvitava Bioloogia Kooli multikate sari: “Miks? Miks? Miks?”
Loe lähemalt: LINK
Vaatlusi kutsub edastama Tarvo Valker, www.huvitavbioloogia.ee
Foto Arne Ader
Sarvikpütt ( www.loodusemees.ee )
Sarvikpütt Podiceps auritus
Linnukevad on aina hoogu kogumas ja juba on jõudnud oma pesitsuspaikadesse ka esimesed sarvikpütid.
Sel aastal viib Huvitava Bioloogia Kool läbi sarvikpüti pesitsuspaikade üle-eestilise inventuuri.
Rekord nr 121.
Suurima koljuga rebane kütiti 1988 aastal Vahur Sepa poolt ja kolju pikkuse ja laiuse summa oli 25,74 cm (andmed pärinevad EJS-lt).
Rekord nr 122.
Pikima koljuga rebase küttis aastal 2014 Viljandimaal Andrus Sarapuu ja kolju pikkuseks oli 16,89 cm.
Rekord nr 123.
Laieima koljuga rebase küttis aastal 2016 Aivar Kokk Saaremaalt, Salme jahipiirkonnast. Kolju laiuseks oli 8,99 cm.
Veebikaamera pilt ja video Liz, Lk foorumist
Emaslind Tiiu pesal
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Terve viimase nädala käisid vanalinnud Tiiu ja Tõnn pesal varahommikuti.
Natuke võis arvata, et neil on mujal pesa sest ka pesa „kaunistamine“ värskete roheliste okstega oli tagasihoidlik.
Kella poole kaheksa järgi oli Tiiu munenud. Vaagake ka toimuvat videos.
23. aprill on eriline päev. Mitte ainult seepärast, et on jüripäev, vaid ka seepärast, et täna möödub kaks aastat Eesti rahvuslooma väljakuulutamisest! Ajakirjanik Rein Sikk, enda sõnul lihtne maainimene Kadrinast, on selleks puhuks kirjutanud hundile ausa kirja. Mees tunnistab oma kahetisi tundeid võsavillemi enda ja tema rahvuslooma staatuse suhtes. Viimaks aga nendib, et pole sellel hundil häda midagi: “Olgu-olgu päälegi, mu rahva sümboliks on saanud metsakutsa. Kõige rumalam oleks ju nüüd, kus teave eestlaste rahvusloomast juba üle ilma liikumas, hakata oma looma eitama, vingatsina nina nirssi ajama.” Lõppeks paneb Sikk Metsatöllu plaadi taustaks mängima ning saadab laanepenile metsa kaunist kevadet.
Hetkeseisuga näeme koopaseinal ainult 3-4 looma: viimased kevadised nahkhiired langevad koopa seintelt nagu sügisesed puulehed. Näeme ja kuuleme kaameras, kuidas aina rohkem nahkhiiri ringi lendab. Varsti on koopas vaikus. Võrdluseks toome mõne päeva taguse videoklipi 18. aprillist, kus näeme rohkem loomi.
Kõik nahkhiired on asunud varsti teele suvistele elualadele!
Keskkonnaagentuur avaldas eile värsked statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mis näitavad, et 2018. aastal raiuti Eestis rohkem metsa kui kunagi varem ja raiemahud püsivad jätkuvalt kõrged.
Eestimaa Looduse Fondi hinnangul seab taoline raiesurve ohtu metsaelustiku ning süvendab kliimamuutust. Raiemahud peab viima kestlikule tasemele.
SMI andmetel raiuti 2018. aastal rekordilised 12 741 000 tihumeetrit metsa, samuti on olnud püsivalt kõrged ka eelnevate aastate raiemahud. 2019. aasta raiemaht oli Keskkonnaagentuuri spetsialistide hinnangu järgi 11 300 000 tihumeetrit. 2019. aasta raiemahte täpsustavad SMI andmed selguvad järgmisel kevadel.
Kevadränne on hoos ja jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata.
Allpool ülevaade erinevate linnuliikide saabumisaegadest tänavu aasta (ja vaatluskirjete arv PlutoFi andmebaasis) ja nimekiri neist liikidest, keda järgneva paari nädala jooksul võiks oodata. Liigid reastatud saabumise järjekorras.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
