aprill 2020

Foto Arne Ader

Linavästrik ( www.loodusemees.ee )

Märtsikuised kevadekuulutajad on nüüdseks jõudnud pea kõikjale ning alanud on aprillikuiste rändlindude saabumine. Vaatame üle, mida ütlevad meile aialinnupäevikutesse märgitud vaatlused rändlindude tänavuse saabumise kohta. 

•    Põldlõokeste ja kiivitajate kiire saabumine algas 4. märtsil ja kestis 20. märtsini. Sookured alustasid samal ajal, kuid nende saabumine kestis sujuvalt 30. märtsini. Nüüdseks on veel osad Aafrikas talvitunud linnud kohale jõudmata. 
•    Kuldnokkade esimene rändelaine oli 12. ja 20. märtsi vahel, pärast seda on jätkunud sujuv saabumine kuni praeguseni välja. 

Video salvestas Bea, Lk foorumist

Kalakotkas     Pandion haliaetus

Ivo ja Irise pesale on lisandunud hulk tugevaid ja kalakotkaste jaoks isegi võiks öelda, et raskeid ning ebamugavalt kohaletoimetatavaid roikaid. Kas linnud näitavad perekondlikult „jõu ja ilu“ numbreid?

Veebikaamera tõmmis Sunshine, LK foorumist

Veebikaamera tõmmis Liz, LK foorumist

Olgu, kuidas on, aga pesa välimus hakkab ilmet võtma

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Nagu enamustel aastatel näinud oleme ja mida ka uurimused kinnitavad on see, et isaslinnud jõuavad rändelt tulles pesale varem. Ülekanded must-toonekure pesalt on toimunud ju 2007. aastast alates.

Loomulikult tundub isalind Karl II-le ooteaeg pikana. Pesapõhi on mõne päevaga korrastatud ja päevasel ajal peab ennast lennus näitama, et pesaperemees kohal.

Meelespea koostas EOÜ

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, Lk foorumist

Kana ja kukk metsisemängus

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse, mis tähendab, et keelatud on tema tahtlik surmamine, püüdmine või häirimine ning metsise konkreetseid mängu- ja elupaiku ei tohi avaldada massimeedias, sh Facebookis. Seepärast pole ka metsise püsielupaigad ja muud kaitstavad alad avalikult kaartidele märgitud.

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

Mäng läks väga aktiivseks umbes kalla kahekasast alates

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Külm öö ja kergelt lumine varahommik metsiste mänguplatsil.

Tegelikult oli metsisekukkede häälitsusi kuulda juba meile magusal uneajal, kella nelja ja poole viie vahel; aga kuked ööbivadki mänguplatsi mändidel ja lähiümbruses.

Tekst: Urmas Sellis, Triin Leetmaa
Fotod: Triin Leetmaa, Sova

Otsestriim / Youtube | uudised | foorum

Tekst: Triin Leetmaa, Urmas Sellis
Fotod: Urmas Sellis, Triin Leetmaa, Mehdi Khemici 

Otsepilt / Youtube | uudised | foorum

Tekst: Urmas Sellis
Pildid: Urmas Sellis, Ain Nurmla, Anne7

Otsepilt / Youtube | uudised | foorum

Isaslind Karl II.

Foto Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas      Gonepteryx rhamni

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Kirnal. Alam-Pedja looduskaitseala ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 114. Suurim jões paiknev saar                    

Suurim jõe saar on12 hektari suurune ja asub Pedja jõel, Jõgeva lähistel, metsakatsejaama külje all.

Loe Pedja jõest lisaks: LINK

Kurtna Valgejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 115. Meie suurim järvestik

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Metsis ehk mõtus         Tetrao urogallus

Täna hommikul külastas mänguplatsi metsisekana.

Metsisekanal on kehakaal isaslinnuga võrreldes umbes 40% väiksem: kehapikkust üle poole meetri ja kaal jääb poolteise ja kahe ja poole kilo piiresse.

Isaslinnuga võrreldes paistab kanal punaste lihanibude riba silma kohal tüki maad kitsam ja lühem nagu ka linnu nokk. Ookrikarva sulestiku eripärasid oskate Te kõik juba iseseisvalt kirjeldada.

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga on hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

www.eoy.ee/aed

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Liiklusmärk "Konnad teel" ( www.loodusemees.ee )

Igal aastal toimuv massiline konnade kevadränne on sobiva ilma tõttu alanud, mis tähendab kahepaiksete sattumist sõiduteedele. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) autojuhte üles võimalusel vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne 4–5 ööd, külmade ilmade puhul rändeaeg pikeneb.