juuli 2020

Keskkonnaamet annab teada

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.

Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Veebikaamera kuvatõmmised LK foorumist

Suur-konnakotkas

Rekord nr. 171       Vanim suur-konnakotkas Tallinna loomaaias

Suur-konnakotkas      Clanga clanga

Suur-konnakotkas, elas Tallinna loomaaias 24 aastaseks.

Keskkonnaamet annab teada

Euroopa rändekalade populatsioonid on oluliselt kahanenud.

Värske raport rände- ehk siirdekalade (sh lõhe, forell, angerjas) populatsioonidest toob välja, et viimase 50 aasta jooksul on Euroopa populatsioonid vähenenud keskmiselt 93%. Raporti koostajad näevad ühe suurema probleemina rändetõkkeid (paise), mis tuleks kiiremas korras likvideerida või luua neisse vajalikud kalapääsud.

Tutvu äsjase Euroopa rändekalade populatsioonidega aruandega SIIN.

Linnuvaatleja kutsub osalema, linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Merisk. Alumine Vaigas, Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. juuli südaööni.

6. vooru küsimused leiab siit:
algajad:  LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid:

https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2020

Nuputamist!

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Video salvestas Moira, Lk foorumist

Jälle nädala jagu vanem

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Hetkel on noorlind veel kuu ja kolme nädalane. Kahe kuuseks saab Raju 9. augustil ja sel ajal võime näha ka lennuvõimestumist.

Vanalinnud Karin ja Indrek on Raju eest kenasti hoolt kandnud, kuigi pesale toodud saaki haaratakse vanalindudelt päris võimukalt ja aplalt.

Art Villem Adojaan Vaibla Linnujaamast

100 000. lind oli suitsupääsukese noorlind, rohkem pilte leiab linnujaama Facebookist ja Instagramist või meie kodulehelt:

www.vaibla.net

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader

Huulhein on püüdnud niidu-võrkliblika

Ümaralehine huulhein       Drosera rotundifolia

Pikalehine huulhein           Drosera anglica

Veebikaamera kuvatõmmis Kitarr, LK foorumist

Esiplaanil sünnipäevaline

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Vanem kotkapoeg, rõngamärgisega UX saab täna kolme kuuseks, sõsar UW on neli päeva noorem. Ka pesast esimese väljalennu ajavahe oli neli päeva ehk UX-l 20. juulil.

Poegi toidavad mõlemad vanalinnud ja pesa vahet käib sage saalimine, kuid noorlinnud enam pesale ööbima ei jää, sobiv öömaja leitakse lähedal olevatelt puudelt.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maad katab ligikaudu 45 miljonit kilomeetrit autoteid, aastaks 2050 lausa 70 miljonit ning siis sõidab nendel praegusest kaks korda rohkem ehk 2,8 miljardit sõidukit. Teede võrgustik mõjutab loomi kõikjal, kuid seni on selle uurimine olnud reeglina lokaalne või üksikute liikide põhine.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Päikesesammas pärast päikese loojangut (Jõgeva 18.7.2020 kell 22:44)

Nädal algas ja lõppes südasuvise soojusega, nädala keskpaik oli jahe.

Päevased õhutemperatuurid küündisid esmaspäeval, teisipäeval ja pühapäeval üle 23 kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval 25,3 °C.

Heinarõugud Laiuse mäel Vilina külas

Pildistas Vello Keppart

Kuuseriisikad

Kuuseriisikas       Lactarius deterrimus

Vanadesse kuusikutesse nii palju, kui neid veel alles on jõuab seeneaeg tavapäraselt augustis, aga kohati on kuuseriisikaid juba rohkelt ja otsida tasub just kuusenoorendikest, kus neid võib kasvada suisa massiliselt ehk nö esimene kuuseriisikate laine on kätte jõudnud või kohati veel jõudmas.

Pildistas ja LK saatis Paul Gorn

20. juulil kell 10.24

Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos Tartumaal. Need on metsased ja soised alad, mida aitavad säilitada kaitseala piiravad jõed, mis saavad veetoite omakorda samadelt sooaladelt…

Alam-Pedja looduskaitseala kaart: LINK

Matkarajad: LINK

ELF kutsub osalema

Foto Arne Ader

Tutkas ( www.loodusemees.ee )

Tutkas      Calidris pugnax      

Eestimaa Looduse Fond ootab abikäsi 7.-9. augustil Matsalu rahvuspargis toimuva talguga, kus harvendatakse võsa tutka elupaigas. Oleme teinud talgu varasemast lühemaks: üritus kestab nüüd reede õhtust pühapäeva pärastlõunani. Ööbitakse Tuudi koolis ning osalemine on tasuta.

Suurepärane võimalus kaitsealuse linnuliigi elujärge parandada!

Fotod Arne Ader

Hobumadar ( www.loodusemees.ee )

Hobumadar       Galium verum

Meie looduses kasvab kümmekond liiki madaraid, mis alustavale taimehuvilisele võivad tunduda üpris sarnased ja kõigele lisaks moodustuvad madarad ka ristandeid.

Kuid hobumadara määramine on õitsemise ajal lihtne kuna ainult nimetatul on täiesti kollased õied.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Kaev. Autor/allikas: ERR

Ma olen sündinud ja üles kasvanud väikelinnas. Sellises, kus igas õues oli kaev, veevärk oli olemas eelkõige “mugavustega majades”. Hoolimata kõigist ponnistustest minu lapsepõlvekodu selliseks ei saanud. Ja kuigi meil oli köögis olemas isegi kraanikauss, oli see vaid heitvete ärajuhtimiseks. Vett sellest kraanist kunagi ei voolanud, kuigi aegajalt käisid asja katsetamas spetsialistid ja trepi kõrvale kaevati isegi mingi uus kaev. Põhiliseks probleemiks oli see, et vesi oli nii pruun ja lõhnas halvasti, et see oli kasutamiseks kõlbmatu. Ma ei tea siiani, miks see nii väikeses linnas nii oli, kus veeprobleemi tegelikult olla ei oleks tohtinud. Tõsi, ka lähikonnas on mõned allikad, mis suure väävlisisaldusega.