september 2020

Margus Ots, linnuharulduste komisjoni esimees

Septembrikuu tormised ilmad tõid Eestisse koguni kaks uut linnuliiki. Kui reedel, 25. septembril vaatles ja pildistas loodusfotograaf Roger Erikson Läänemaal Põõsaspea neemel põhja-tormilindu (Puffinus puffinus), siis eile, 29. septembril pildistasid Soome linnuvaatlejad Annika Forsten ja Antero Lindholm samas kohas ameerika vihitajat (Actitis macularius).

Veebikaamera kuvatõmmis Moira, LK foorumist

Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad igas vanuses huvilisi joonistama selle aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte. Digikultuuriaasta puhul on seekord oodatud digijoonistused.

Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. november 2020.

Digijoonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu lehelt:

Looduse Omnibuss annab teada

Võidupilt:

Loodusfotovõistluse humoorikate piltide välkkonkursi võitis pilt hallhaigrust külgtuules

Eesti ühe suurima fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2020, mis tähistab tänavu oma 20ndat toimumisaastat, raames toimunud välkkonkursi "Humoorikaslooduspilt" võidupildi autor on Kilvar Kessler. 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vahtratel algas sügisene lehtede värvumine

Ilmad olid päikesepaistelised, soojad ja vihma ei sadanud.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul Jõgeva ilmajaama andmeil 12,6...16,5 kraadi piires, mis ületasid vaatlusrea (1922-2019) keskmist kolme kuni kaheksa kraadi võrra.

Harilikud saared olid kas rohelised, kollased või raagus

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Illustratiivne foto Arne Ader

Virtsu tuulepark ( www.loodusemees.ee )

Viimastel aastakümnetel rajatud tuulepargid on piirkondades, mida läbivad ka linnud rändeteel. Sageli on tuulepargid neile ohuks: linnud hukkuvad vastu elektrituuliku masti lennates või tiivikulaba löögist. Sealjuures on inimkonna suurenevat energiavajadust arvestades üha uute tuuleparkide rajamine jätkuvalt päevakajaline.

Linnuvaatleja määramisvõistlus

Foto Arne Ader

Sookured ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. septembri südaööni.

8. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Sinikael-pardid vihmas ( www.loodusemees.ee )

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

Kestab veelindude jahihooaeg ja põhjendatult muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks.

Kõigile tuntud sinikael-pardid kannavad hetkel sarnast sulestikku. Isaslinnud on puhkesulestikus ja kirevasse hundsulestikku rüütuvad uuesti oktoobrikuu lõpuks. Mõlema soo vanalindude sügisene kaal jääb kilo paremale poolele ja lennupildis nähtav tiibade siruulatus alla meetri.

Fotod Arne Ader

Soopardid ( www.loodusemees.ee )

Soopart       Anas acuta

Pesitsevad soopardid on meil harulduseks muutunud ehk vaid kümmekond paari, aga läbirändajaid kohtame arvukalt ka oktoobrikuus Väikeses väinas, lahtedest nii Haapsalus, Matsalus, kui Tagalahel, aga talvitujaid kohtame juhuslikult. Kolmekümne aasta eest oli pesitsevate paaride arvukus üle kümne korra suurem.

Foto Arne Ader

Punapea-vardid

Punapea-vart      Aythya ferina

Meil pesitsenud punapea-vartide arvukus oli tagasihoidlik ehk alla tuhande haudepaari ja neid pesitses ka sisemaa veekogudel. Rändurid kogunesid parvedesse juba augustis, aga arvukalt kohtame läbirändajaid kuni oktoobrikuu pooleni nii Matsalu, kui Saunja lahel, Sutlepa merel ja Hiiumaa, Saaremaa ümbruses, vähemal määral sisevetel ning talvituma jääjate arvukus on jäävaba rannikumere tõttu suurenemas.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Tšornobõli katastroof

Üks tont käib ringi mööda Eestit – tuumatont.

See tont alustas oma ringkäiku Eestis juba 1960-ndatel, kui tuumajaama asupaigana jäi nõukogude energeetikutele silma Võrtsjärv. Tookord pääsesime tuumajaamast tänu järve veevaesusele ja tuumajaam ehitati Sosnovõi Bori, 70 kilomeetri kaugusele Eesti piirist, mis pole siiski hea, sest tuumajaam on just sedasama tüüpi, mis plahvatanud Tsernobõli tuumajaam.

VV FOTOKONKURSS „MÄRKA MIND“ 2020- tähtaeg 1. oktoober

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente: putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osa võivad võtta kõik, hindamine vanuseklasside kaupa.

Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Konkurss taas avatud Läti fotograafidele ja Lätis tehtud fotodele.

Ülevaade Margus Ots, tuttpütiaasta koordinaator

Veebikaamera kuvatõmmised

5. juunil lahkusid lõplikult tuttpüti kaameraga pesast vanalinnud koos kolme pojaga. Pesasse jäi üks koorumata muna, tuttpütid pesale viimast muna hauduma ei naasnud

Esmakordselt Eestis saime mais-juunis Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel jälgida tuttpüttide pesaelu. Kuidas läks aga püttidel pärast pesast lahkumist, mil linnud kaamera vaatevälja enam ei sattunud?

Kaameraga pesast lahkus tuttpütipaar koos kolme pojaga 5. juunil. Juulis võis kogu pesakonda järvel tegutsemas näha, kuid augustiks oli üks poeg kadunud ja suureks kasvas siiski vaid kaks poega. Ju sattus üks poegadest mõne röövlooma- või linnu saagiks.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Ööhaigur

Ööhaigur       Nycticorax nycticorax

Rekord nr. 196      Tallinna loomaaia vanim ööhaigur

Meie looduses eksikülaline, aga ööhaigur, elas loomaaias 38 aastaseks. 

Toomas Frey (Eesti Entsüklopedia foto)

Eile suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes oli aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

1961. aastal lõpetas Toomas Frey Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajandusinsenerina. Bioloogiadoktoriks sai 1968. aastal.

Töötas ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis aastatel 1961–1963 ja 1966–1983.

Professor alates 1979. aastast.Töötas1983. kuni 1990. aastani Tartu Riikliku Ülikoolis ja oli 1991–1993 Tartu Ülikooli ökosüsteemide labori juhataja. 1995–2003 aastani Eesti Maaülikooli korraline professor ja emeriitprofessor 2003. aastast.

SA Teaduskeskus AHHAA annab teada

Reedel, 25. septembril toimub juba 15. korda Eesti suurim teadussündmus Teadlaste öö, mis üllatab huvilisi eriilmeliste üritustega erinevates Eesti paikades.

Teadlaste öö peakorraldaja Kai Kaljumäe rääkis, et Eesti pikaajalisema teadussündmuse eesmärk on tutvustada laiemale publikule, millega teadlased tegelevad ja kui palju meie igapäevaelu teadusest läbi põimunud on. „Kavas on sündmusi erinevas vanuses ja erinevate huvidega külastajatele: kõrgkoolid ja teadusasutused kutsuvad oma laboreid uudistama, loengutel ja aruteludel saab olulistel teadusteemadel ise kaasa mõelda ning töötubades teadusele lausa ise „käed külge“ panna,“ selgitas ta.