detsember 2020

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet tegi koos Maa-ametiga Looduskaitse kaardirakenduse kaudu kättesaadavaks teabe looduses liikumise piirangute kohta. Ka mobiiltelefonis töötav kaardirakendus kuvab nüüd lisakihina kaitsealade liikumispiiranguid, et inimesed teaksid nendega looduses liikudes arvestada.

„Lihtsalt mõistetav kaardirakendus muudab kaitse-eeskirjas kehtestatud liikumispiirangute info inimestele hõlpsalt kättesaadavaks ja vähendab teadmatusest tingitud häiringuid tundlikele liikidele,“ märkis Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Eestimaa Looduse Fond annab teada
Foto Arne Ader

Lageraie ( www.loodusemees.ee )

Täna, 2. detsembril avaldatud raportist selgub, et mitme Euroopa riigi üha kasvav nõudlus puidust biomassi järele soodustab Eestis ja Lätis intensiivseid raieid ning ohustab loodusväärtusi, sh kaitsealade metsi. Ühtlasi vähendab biomassi laialdane eksport Eesti kliimaeesmärkide saavutamise võimalusi, kuna kasvatab raietega seotud emissioone ning vähendab metsas seotud süsiniku hulka.

Eestimaa Looduse Fondi ja Läti Ornitoloogiaühingu koostatud raport “Hidden inside a wood pellet: intensive logging impacts in Estonian and Latvian forests” (“Peidus puidugraanulis: intensiivsete raiete mõjud Eesti ja Läti metsades”) näitab, et mõlema riigi metsatööstusele on omane intensiivne lageraietel põhinev majandamine.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Liivatüll, võidutöö autor Remo Savisaar.

Selgusid Eesti Looduse fotovõistluse võitjad

Eile kuulutati Tartus välja ajakirja Eesti Loodus 21. fotovõistluse võitjad.

Üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Remo Savisaar, kes oli pildile püüdnud ühe jalaga liivatülli. Autori sõnul tundus lind vaatamata vigastusele hästi hakkama saavat ja sikutas pildi tegemise ajal maast välja prisket ussikest.

Noorte kategoorias sai loomafotode peaauhinna Geteli Hanni rõngastusvõrku jäänud jäälinnu pildiga.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Eile selgusid 2020. aasta Eesti teravaima silmaga linnutundjad – neljandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud. Hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid taas eelmistest kordadest rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146, 2018. aastal 229 ja 2019. aastal 240 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 268 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kõigepealt aga viimasest voorust. Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 115, sealhulgas algajaid 99 ja edasijõudnuid 16. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 51 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Foto Arne Ader

Rasvatihane ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane       Parus major

Sügispäeval aknalaual koputajaks osutub sagedamini rasvatihaseks. Vaata nutikat tegelast, oskab märku anda, et lindude toidumaja oleks vaja korda seada, kas pekitükk või rasvapall ülesse riputada...

Kuidas tihaste justkui „mõistusepärast“ koputamist seletada või kas peabki?

Üks võimalus on valida seina kaunistama värske "Loodusemehe kalender 2021 / 10234", mis sisadab kaasaegse kõrval ka eestlaste varasemat ajaarvestust. Loodusemehe kalendris on sõbralikult kõrvuti riigipühad ja maarahva pühad ning aasta järjenumbritena on võrdväärsed 2021 ja 10234.

Uudsena sisaldab seekordne Loodusemehe kalender kuuväe märke. Viimased võimaldavad jälgida kuu kõvasid ja pehmeid aegu, millest võib olla kasu näiteks aiapidajatel, õngitsejatel ja loodusvaatlejatel.

Pildiliselt pühendub tänavune Loodusemehe kalender meie kodumaa maastike ilule. Valikus leidub ülesvõtteid Eestimaa viiest erinäolisest maastikupiirkonnast: Lõuna-Eestist, Põhja-Eestist, Ida-Eestist, Lääne-Eestist ja Vahe-Eestist. Enamus pilte on üles võetud meie looduskaitsealadel.

Kasutatud Ilmateenistuse andmeid

Pildistas Vello Keppart

Talirüpsi põld novembri lõpupäevadel „külmapealinnas“ Jõgeval

Ilm oli novembris kõikjal Eestis äärmiselt soe ja seda kuu keskmist õhutemperatuuri arvestades alates 1961. aastast.

Ilmateenistuse andmetel oli novembrikuu keskmine õhutemperatuuriks 5,4 °C (tavaliselt 1,4 °C).

Sõrve ilmajaamas registreeriti 3. novembril uueks soojarekordiks 14,3 °C.

Novembrikuu külmemal päeval langes temperatuuri näit  - 4,7°C, seda 14. novembril Narvas.

Novembri keskmiseks sajuhulgaks kujunes 55 mm, mis moodustab 87 %normist (paljuaastane keskmine 63 mm).

Päikesepaistet oli novembrikuus keskmiselt 33 tundi. Seda oli 102 % normist (paljuaastane keskmine 32 tundi).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Merelindude arvukus on vähenemas. Samas on nende arvukuse muutuste teada saamine keeruline, kuna paljud liigid veedavad aega avamerel, kus nende loendamine on keeruline. Kuna kaldalt linde ei näe, tehakse loendusi laeva või lennukiga, kuid üha enam ka digitaalsete kaameratega. Kui laevalt merelinde loendades ei ole kaamerast väga palju abi, siis lennukilt loendades on boonuseks vaatluste hilisem täpsustamine.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talirüpsi põld

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis nädala jooksul jätkuvalt plusspoolel, tõustes esmaspäeval 5,2 ja neljapäeval 6,5 kraadini. Termomeetri maksimaalsed näidud küündisid nimetatud soojadel päevadel vastavalt 7,0 ja 7,8 kraadini.

Kõige külmem oli ilm pühapäeval, kui pärast lõunat langes õhutemperatuur alla null kraadi ja hiljem õhtul -1,2 kraadini. Nädala viimase päeva keskmine õhutemperatuur jäi ainult ühe kümnendikkraadi võrra nullist kõrgemale.

Sademeid kogunes nädala jooksul 11 mm. Kõige sajusem oli neljapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 7 mm.

Looduse Omnibuss annab teada

Esmaspäeval kuulutati välja 20. korda toimunud fotovõistluse Looduse Aasta Foto võitjad. Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Aare Udras pildiga „Noor susi“. „Kuna olen soovinud jäädvustada looma-lindu koos temale omase keskkonnaga, siis hakkasin mängima nn kaameralõksu ja välkudega,“ kirjeldas Aare Udras võidufoto saamislugu. „Sel viisil oli õnne septembrikuu sügavas öös Ida-Virumaal see hundinooruk pildile saada. Esmapilgul ülilihtsana tunduv pildistamise viis on osutunud arvatust oluliselt keerukamaks ja saanud praeguseks juba ainuüksi tehnilisest küljest vaadatuna sportlikuks väljakutseks. Looduse keerdkäikudest rääkimata.“