juuli 2021

4. juulil sai 20-aastaseks tuntud Eesti loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja MTÜ Loodusajakiri. MTÜ lõid 2001. aastal keskkonnaministeerium, keskkonnainvesteeringute keskus ja keskkonnauuringute keskus selleks, et tagada pika ajalooga ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets väljaandmise stabiilsus. Kohe pärast asutamist anti MTÜ Eesti keskkonna- ja teadusorganisatsioonide juhtimise alla, nagu Eesti looduskaitse selts, Eesti looduseuurijate selts, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti teaduste akadeemia jt. Praegu kuulub MTÜ Loodusajakiri liikmeskonda kümme organisatsiooni.

Pildistas LK team

Tegevusjäljed

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Suvine aeg on karudel muredevaba. Viimased „pulmalised“ on oma toimetamised toimetanud juunikuu keskpaiku ja ei ole enam kuulda karudest tervisespordi radadel. Loomad tegutsevad vaikselt ja varjatult. Ainsat vaenlast inimest püütakse vältida ja põgenetakse enne, kui meie looma suurt looma võime märgata, aga tähelepanelik leiab vahel metsast karu tegutsemise jälgi.

Veebikaamera kuvatõmmis Solo, LK foorumist

Äsja söönud must-toonekure neli poega ja Isaslind Jan

Must-toonekurg         Ciconia nigra 

Suvesüdame ööd on lühikesed ja põud kestab. Vanalinnud toovad pesasse samblaga vett, et põuakuumust leevendada.

Pojad kasvavad, seisavad omil jalul ja on kenasti toidetud. Vanalinnud jätavad neid juba alates eelmisest nädalast pesale lühemaks ajaks üksinda.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Rootsiitsitaja ( www.loodusemees.ee )

Rootsiitsitaja        Emberiza schoeniclus

Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.

Tekst ja video Arne Ader

Hall-kärbsenäpp       Muscicapa striata

Hall-kärbsenäpile on lillede või aedvilja toestamiseks pandud tokid õrteks, kus mõnus ümbrust vahtida, sulestikku sättida või kärbsejahile söösta. Videos näitab ennast pesamaterjaliga ilmselt emaslind ja hiljem saame näha ärevat isaslindu. Siiski ei ole võimalik hall-kärbsenäpi sugupooli välimuse järgi kindlalt eristada.

Loe lisaks hall-kärbsenäpi pesitsemisest: LINK

Silvia Lotman ja ELF kutsuvad osalema

Sel suvel kutsub ELF koos TÜ lihhenoloogidega metsa ja raiesmikule puutüvedel kasvavaid samblikke pildistama. Algatuse eesmärk on koguda andmeid, et mõista, kuidas samblike liigid meie metsamaal on levinud ning kuidas metsa majandamisel samblikega paremini arvestada. Teiseks eesmärgiks on kaasata looduskaitseliste otsuste jaoks vajalike andmete kogumisse laiemalt inimesi, kelle jaoks loodusvaatlused ei ole igapäevane tegevus. Loodame, et meie algatusega saab harrastusteaduse pisiku külge palju uusi inimesi, muidugi ootame vaatlusi ka kogenud loodustundjatelt.

Pildistas LK team

Jäljed kõrvuti

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Aga hommikud on rahulikud ja kaunid

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Kalakotkakaamera, Võrumaa pesas vanalindude Miina ja Marko hoole all kasvavad kaks kotkapoeg M1 ja M2.

Kuidas on noorlinnud omavahel eristatavad?

Pöörake tähelepanu kotkapoegade erinevat värvi ja paigutusega pea- ja kuklatriipudele – nende järgi saab pesapoegi omavahel kenasti eristada.

Lohusalu loodusselts, www.lohusaluloodus.ee

Arvo Veskimets

Lohusalu Poolsaare Loodusselts tunnustas merendushuvilist, endist Veeteede Ameti peadirektori asetäitjat Arvo Veskimetsa, kes selle aasta algul märkas ja teavitas ametkondi ning üldsust ohtlike naftasaaduste ümberlaadimisest tankerilt tankerile, mida teostati Euroopa looduskaitsealade võrgustikku kuuluva Natura 2000 Pakri linnualal.

Selle aasta algul tangiti Pakri linnukaitsealal  54 937 tonni (mts) äärmiselt mürgist ja keskkonnaohtlikku toorbensiinitoorbensiini. Lisaks veel 32 341 tonni väga plahvatusohtlikku ja merekeskkonnale mürgist gaasi kondensaati. Veskimetsa hinnangul oli nii ümberlaadimiste kui suurte tankerite logistiliste manöövrite tõttu Eesti rannaala äärmiselt suure keskkonnaohu all.