jaanuar 2022

Salutihane. Foto: Siim Vaar.

Eesti Ornitoloogiaühing kustub sind tänasest kuni pühapäevani vaatlema talviseid aialinde. Osalemine on väga lihtne.

Pildistas LK-team

Halljänese jälg

Halljänes        Lepus europaeus

Lumesaju ja sulaga vahelduvad ilmad on noorte puude arengule ohtlikud. Eriti kui sulalumi kleepub noortele puudele ja oma raskusega puud maadligi painutab ehk vaalib.

Jäljed reedavad, et metsaelanikud on kohe jaol.

Keskkonnaameti plakat

Keskkonnaamet koostas plakati aasta tegijatest looduses, kellele keskkonnaorganisatsioonid tänavu erilist tähelepanu pööravad. Plakatilt saab esmase ülevaate nii aasta linnust, loomast, puust, samblast, kalast kui ka teistest aasta tegija tiitli pälvinutest.

Plakati saab alla laadida nii eesti, vene kui ka inglise keeles Keskkonnaameti kodulehelt või keskkonnahariduse portaalist.

Pildistas LK-team

Karu ronimispuu

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Talvises metsas on pea alati midagi avastada.

Pildile jäi karu ronimispuu, mis oleks suvise metsa lehestikus lihtsalt märkamata jäänud.

Puude otsa ronivad karupojad nii mängulustist, kui pakku mõne täiskasvanud isaslooma saabudes sest vanemad ja rasked isendid puude otsa ei roni. Ronimisel aitavad noort karu viis tugevat küünist varvastel ja sellised jäljed jäävad puudele kauaks.

Fotod Arne Ader ja Aare Lindt

Kevadkaruslane ( www.loodusemees.ee )

Kevadkaruslane         Phragmatobia fuliginosa

Jaanuari poolest on neid putukamaailma kevadest märku andjaid lumel juba kohatud.

Fotod Arne Ader

Roohabekad ( www.loodusemees.ee )

Roohabekas        Panurus biarmicus

Kaunid paigalinnud, keda vähesed kohanud, aga seda põhjusega.

Roohabekate elupaikadeks on merelahtede ja mageveekogude roostikud, kus ümbruse jälgimine jääb piiratuks. Paremad võimalused roohabekaid trehvata on matkajatel, kes liiguvad roostikesse rajatud laudteedel.

Roohabekad hulguvad ringi seltsingutena ja vaikse ilmaga võivad linnud reeta oma asukoha naksuv-tilksuvate häälitsustega.

Pildistas LK-team

Sulgjas õhik

Sulgjas õhik      Neckera pennata 

Samblad, mis kasvavad elusatel puutüvedel on talvisel ajal kergelt märgatavad.

Veel inimtegevusest puutumata vanade põlis- ja loodusmetsade tunnusliik, mis kasvab pigem hõredamas puistus. Kohtame nii sega-, kui lehtmetsades samuti parkides ja kalmistutel. Metsas kasvab sulgjas õhik nii kuuse, kui lehtpuu tüvedel.  

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine mets enne lumetormi

Ilmastik kujunes nädala jooksul väga muutlikuks.

Esmaspäeva hommik oli siinkandis vaikne, parajalt külma talveilmaga. Lund oli maas mõned sentimeetrid üle 10 cm. Aegajalt paistis päike. Lõunaks ilm järsult muutus. Hakkas sadama lund ja tuiskama. Oli tõeline „koerailm“. Maksimaalne tuule kiirus ulatus Jõgeva ilmajaama andmeil sel päeval 20 m/s. Ööseks tormituul rauges.

Lumesaju algus

Hallhüljeste portreed salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera kuvatõmmis ja video Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Ikka tuleb päevakangelasi tutvustada:

Hallhüljeste elueaks rehkendatakse umbes 35 eluaastat kuigi antud numbrit on keerukas kontrollida, aga piisavate andmete puhul matemaatiliselt tõepärane.