jaanuar 2022

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kolmapäeva külm hommik

Nädala esimene pool oli külm ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.

Maapinda kattis esmaspäevast kolmapäevani ligikaudu 20sentimeetrine lumekiht. Lumes püsis eelmise nädala sulade järel tekkinud kahesentimeetrine koorik.

Härmatis kesknädalal

Puudele ja võrkaedadele moodustus härmatis. Minimaalne õhutemperatuur langes kolmapäeva öösel kella ühe ja kahe vahel -20,9 °C.

Kirjastus Varrak

Raamatu autor Anneli Palo

Toimetas Marika Mikli

Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed.

Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud.

Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib ära tunda metsaosa ajalugu või prognoosida tema väljanägemist tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid soosides ja teiste elupaiku kahjustades.

Kirjutas ja pildistada proovis Kristel Vilbaste

Vägev! Ilus! Enneolematu! Roheline draakon. Vonklev neoonmadu. Põhjataeva tulekaru!

Nii saan öelda pildi kohta, mida laupäeval vastu pühapäeva nägin. Juba sügisel plaanisin, et peaks Põhja-Jäämere äärde virmalisi vaatama minema, aga nüüd tulid virmalised ise Eestisse. Reede öösel oli sotsiaalmeedia täis roheliste ja punaste virmaliste pilte, üks ilusam kui teine, aga siis oli Tartus pilves, aga laupäeva õhtul uurisin pikalt, mis kellaajal neid otsima minna. Kell 23 sõitsime välja Kõrveküla tagusele põllule, kus Tartu kandis kõige vähem valgusreostust, just sellist paika linna läheduses leida on tänapäeval üliraske. Aga pimeduses mööda klaassiledat teed liuglemine on omamoodi katsumus.

Fotod Arne Ader

Talvike ( www.loodusemees.ee )

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku, tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.

EOÜ kutsub osalema

Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu 28.-30. jaanuaril olles Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Möödunud aastal osales 2050 vaatluskohas kokku 3055 inimest, kes vaatlesid ligi 71 500 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, kõige arvukam ja sagedasem lind oli rasvatihane.

Osa võtma on oodatud igas vanuses huvilised üle Eesti.

Talvise aialinnuvaatluse juhendi ja vaatlusankeedi leiate veebilehelt: www.eoy.ee/talv

Eesti Maaülkool annab teada

Foto Arne Ader

Künnivares haljasalal ( www.loodusemees.ee )

Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.

Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerastest

Metsnugis

Rekord nr. 384        Küttimisrekordid - metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.

Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.

              1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.

              1964. aastal loendati 3949 isendit ja kütiti 1043.

              1962. aastal loendati 3600 ja kütiti 552.

Ülevaate koostas Laine Keppart

Foto: Riigi Ilmateenistus

Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril. Meteoroloogilised vaatlused algasid 15. jaanuarist. Esimene vaatlusväljak asus Jõgeva alevikus Pedja jõe saarel pargi läheduses. Peagi viidi vaatlused üle avatumasse kohta põllu äärde jõe idakaldal. Päikesepaistet registreeriti laboratooriumi katusel. Esialgu toimusid vaatlused kolm korda päevas – kell 7, 13, 21. Öine vaatlusaeg (kell 1) lisandus alles 1950. aastal.

Foto Arne Ader

Linnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Projektis osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud.

Eesti Lepidopteroloogide Selts, www. https://lepidoptera.ee/

Foto Arne Ader

Vareskaera-aasasilmik ( www.loodusemees.ee )

Vareskaera-aasasilmik      Coenonympha hero

Vareskaera-aasasilmik on kõikjal euroopas kus ta veel esineb kaitsealune liik.

Vareskaera-aasasilmik kuulub nn. tumedamate tiibadega liikide hulka ehk tema tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiibade servaalal kumavad kergelt läbi tiiva alaküljel olevad silmlaigud. Tiibade siruulatus umbes kolm sentimeetrit.

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Täna öösel lahkus meie hulgast meie vanim loodusemees Juhan Lepasaar.

Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar elas Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus ja tähistas  13. mail 2021. aastal oma 100-ndat juubelit.

Juhan Lepasaarest valmis stuudios Eesti Telefilm 1994. aastal Rein Marani autorifilm „Kandlekuusk“.

Huviline leiab filmi: LINK

Videousutlused „Jutud Juhaniga“

I osa. Noorus: LINK

II osa. Metsavendlus: LINK

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed annavad teada

Tutvu eElurikkuse portaaliga SIIN

Uue aasta tulekuga täitus portaalis eElurikkus 5 miljonit kirjet, mis on sisestatud Eesti kohta. Portaali eesmärk on kuvada Eesti eluslooduse informatsiooni: kasutaja leiab vastuse küsimustele, milliseid taime-, looma- või seeneliike on Eestis avastatud.

Videoklipi salvestas Made, LK foorumist

Üks, kaks, kolm, neli…

Pasknäär        Garrulus glandarius

Talilindude kaamera ees on kahel pasknääride paaril „pidu“.

Talilinnukaamera - pasknäär: LINK

Kuidas pasknäär omale nime sai ja kuidas linnu nimi ajas on vananenud?

Ajakiri Kalastaja annab teada

Ahven      Perca fluviatilis

 

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2022. aasta kalaks ahven.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jäätunud lumi põõsastel

Nädal algas parajalt külma sombuse talveilmaga ja sadas lund.

Minimaalne õhutemperatuur langes sel päeval ligi kuue miinuskaardini ja maksimaalne tõusis ligi kolme miinuskraadini.

Teisipäeval läks sulale ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis 2,7 °C. Plusskraadid jätkusid ka järgmisel päeval. Sadas lörtsi ja vihma. Lume paksus kahanes vähehaaval ja vesi kogunes lume alla.

Kolmapäeval tulid juba kõrgemad künninukid ja taimelehed põldudel lume alt nähtavale. Tänavad ja teed olid lumesegust vett täis. Kinni tallatud lumega kruusateed ja kõnnirajad olid jäised ning libedad.