jaanuar 2022

Avalik kiri Riigikogu liikmetele

Foto Arne Ader

Kauksi rand. Peipsi ( www.loodusemees.ee )

Täna, 24. jaanuaril Riigikogu liikmetele saadetud avalikus pöördumises kutsutakse saadikuid üles tagasi lükkama looduskaitseseaduse muudatust, millega plaanitakse oluliselt vähendada veekogudeäärse ehituskeeluvööndi ulatust. Eelnõu tuleb parlamendis esimesele lugemisele teisipäeval, 25. jaanuaril.

Video Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera töötab.

Asendada tuli jälle veebikaamera jaoks mõeldud toitemuundur. Keegi oli mikrofoni kallal „vaeva näinud“ ja võimalike ilmastikukahjude vältimiseks tuli kasutada teipi.

Loodame, et kaamera jääb tööle hallhüljeste poegimisaja lõpuni ja suvel saab ette võtta põhjalikuma süsteemi remondi.

Hoiame pöialt!

Fotod Arne Ader

Ilmateenistuse jääkaart

Kühmnokk-luiged. Haeska, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

Veel eelmise sajandi lõpukümnenditel käitusid kühmnokk-luiged tavapäraselr ehk „luiged läksid, lumi maas“.

Kühmnokk-luiged saavad oma toiduse ka talvisel ajal kätte veel kuni meetrisest kaldaveest, kui kaldajää rannikumere katab tuleb lõuna poole liikuda. Vaata allolevat jääkaarti.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Orav ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 387        Küttimisrekordid – orav

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Tänapäeval oravaid enam ametlikult ei kütita.

Aga veel 1961. aastal kütiti 1156 isendit ja loendati 33000 punaoravat, aga „käbikuningad“ jahiloomana on jäänud nüüdseks minevikku.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Kõre ( www.loodusemees.ee )

Kõre ehk juttselg-kärnkonn       Epidalea calamita

Kõre on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks plaanib Keskkonnaamet moodustada kolm uut püsielupaika. Kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb loomakeste paremaks kaitsmiseks muuta, nii ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männiku liivakarjääris.

Pildistas Vello Keppart

Taliseen puidu-sametkõrges

Puidu-sametkõrges      Flammulina velutipes

Meil kasvavatest vähestest taliseentest on puidu-sametkõrges ainus värskelt tarvitav talvine söögiseen, mida tasuks leidjal kindlasti toiduks tarvitada.

Aasias Enokitake nime all tuntud puidu-sametkõrgest peetakse kultuslikuks seeneks. Eestlased on seent harva kasutatud, aga tuntus levib ja huviline saab interneti vahendusel omale tellida puidu-sametkõrgese mütseeli, et proovida seente kasvatamist.

Eestimaa Looduse Fond kutsub kaasa mõtlema

Foto Arne Ader

Poruni põlismets ( www.loodusemees.ee )
 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus möödunud aastal koos Alutaguse Matkaklubi ning Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonnaga allkirju Alutaguse rahvuspargi laiendamise toetuseks. Algatusega liitus 1522 inimest. Täna toimub algatuse arutelu Riigikogu keskkonnakomisjonis. 

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Video ja pildi talilinnukaamerast salvestas Made, LK foorumist

Kädistav harakapaar ootab oma järjekorda

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.

Suurest metsamassiivist harakaid ei leia, ta on kultuurmaastiku lind, keda kohtab viimastel kümnenditel järjest sagedamini ka linnades. Harakaid pesitseb Eestis 10 000–15 000 paari. Ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta ning talviseks arvukuseks hinnatakse meil 20 000–30 000 isendit.

Okstest pesa ehitab harakas põõsasse või puu otsa ning erinevalt näiteks varesest ehitab harakas oma pesale ka okstest katuse peale. Harakapaar on teineteisele truu ja enamasti jääb paar püsima kogu eluks.