jaanuar 2022

Karu jaanuaris

Karu jäljerida pildistas ja kirjutas Bert Rähni, www.natourest.ee

Karu jäljerida lumes

Karu jäljerida lumes

Jaanuar

Mida karud jaanuaris teevad?

Karud magavad sügavat talveund. Jaanuari esimesel poolel hakkavad tiined emakarud poegima. Tavaliselt on karuemal 1-3 poega, kuid Eestis nähakse üsna tihti ka 4 ja vahel isegi 5 kutsikaga emapätse. Aastate jooksul oleme ka Alutaguse karuvarjest 4 pojaga pesakonda näinud.  Karupojad on sündides äärmiselt väikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud. Kaaludes 300-400 grammi, on nad oma emast 500 korda kergemad. Inimlaps näiteks on emast ainult 20 korda kergem. Instinktiivselt leiavad karubeebid tee ema tissini.

Aialindude huvilised vaatlesid üle 40 000 linnu

EOÜ annab teada

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Esialgsetel andmetel märkasid aialinnuvaatlejad enam kui 40 000 lindu

Möödunud nädalavahetusel, 28.–30. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid linnusõbrad esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 68 liigist.


Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1600 linnusõpra, kes tegid vaatlusi enam kui 1000 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele, mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, koduvarblane, leevike ja sinitihane.

Talilinnukaamera – imetajad lindude toidumaja juures

Andrei Miljutin, zooloog, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogude kuraator

Veebikaamera ekraanitõmmis Margus Ots

Foto Arne Ader

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Orav talilinnukaamera toidumajal päevalilleseemneid söömas

Ürgne kutse - hundiulg

Sisu

Videos kuuleb hundikarja ulgumist ja lõpus näeb ka võsavillemeid lumise metsa all.

 

Tekst: Laura Kiiroja
Video autor: Krisztina Gayler
Video allikas: The 06 Legacy

 

Inimesi on seinast seina. Mõne jaoks on hundiulg kõige kõhedust tekitavam heli ilma pääl. Teise jaoks on midagi müstilisemat ja lummavamat raske ettegi kujutada. Milliseid tundeid tekitab teis looduse ürgne kutse?
 

 

Vikipeedia teadusfoto-2021 konkursi võitjad

Wikimedia Eesti korraldatud teadusfoto konkursil valiti aasta teadusfotograafiks Tartu Ülikooli geoloogia nooremteadur Peeter Paaver

Võidutöö Peeter Paaver

Välitööd Estonia põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks.

Konkursile esitati taieseid seitsmes kategoorias ja ära märgitud tööd saadetakse edasi ülemaailmsesse finaalvooru.

2021. aasta teadusfoto võistlusele saatsid oma failid 32 autorit. Eesti žüriisse kuulusid Jaak Kikas  (esimees), Ivo Kruusamägi, Ulvar Käärt, Jaan-Juhan Oidermaa, Arko Olesk ja Urmas Tartes.

Tutvu huvitavamate tööde galeriiga: LINK

Siidisabade salgad

Fotod Arne Ader

Siidisaba sööb lodjapuumarju

Siidisaba sööb lodjapuumarju ( www.loodusemees.ee )

 

Siidisaba ehk viristaja      Bombycilla garrulus

 

Tähelepanelik vaatleja teab, et siidisabade seltsing paistab eemalt välja väga sarnaselt kuldnokasalgale. Mis kuldnokasalk talvisel ajal, aga siidisabad jätavad ka lennupildis tumeda mulje.

Tegutsetakse päevasel ajal ja toiduks otsitakse veel säilinud marju: pihlakatelt, viir- ja lodjapuudelt, aga kui neid enam pole siis kadaka- või kibuvitsavilju ning isegi lumemarju. Kui neid enam saadaval pole lepitakse puude pungadega, aga toiduks kõlbavad ka puudele jäänud üksikud õunapabulad.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXXIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tuhkur

Tuhkur ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 390        Küttimisrekordid - tuhkur

 

Tuhkur, metstuhkur ehk tõhk        Mustela putorius

 

Kõige rohkem tuhkruid kütiti 1963. aastal 2330 isendit.

Näiteks: 1960. aastal 1719 isendit.

              1986. aastal kütiti 1865 isendit.

              2006. aastal kütiti 239 isendit ja 2013. aastal 755 isendit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.