jaanuar 2022

Video salvestas Made, LK foorumist

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravadki toimetavad seal, kus toitulaud rikkalikum, aga tänavusel rikkalikul käbiaastal pole loomakestel muret. Kaamera ees käis üks isend ennast ainult vilksamisi näitamas, aga eile saime orava toimetamist vaadelda üle veerand tunni. Toidumaja ümbruses võib lumel kohata kolme orava tegevusjälgi ja ühe ööbimispaigaks on laheduses paiknev kuldnoka pesakast.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.

Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.

Keskkonnaamet annab teada

Ogast astelsõnajalga on kohatud Rapla-, Jõgeva-, Saare- ja Võrumaal. Foto Maarja Nõmm

Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo pani kirja Maris Tuuling

Foto Arne Ader

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Aastaid tagasi varakevadel viis sõber mind oma lapsepõlvemaadele uitama soode ja metsade vahel asunud vanale külaasemele. See oli koht, kus ta oli noorukina käinud maadeavastusretkedel ja omaette olemist otsimas. Et fantaseerida ja unistada, et avastades minevikku ja teha ulmelisi tulevikuplaane. Oli vana võimsat metsa ja salguti nooremaid kuusikuid. Uhke, metsik ja põnev paik.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Fotod Arne Ader

Jäljerida LK-team

Tuhkur  ( www.loodusemees.ee )

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

Ei ole meie tänase loo kirju näoga väikekiskjast kärplasele antud talvist varjekasukat. Seljal koheva, mustjas või tumepruuni pealiskarvaga, mille alt paistab heledam kollakas aluskarv, aga kõhupool on isegi seljast tumedam.

Nägu valge karvkattega ninamikul ja silmadest kõrgemal ning valkjad on ka kõrvade otsad. Saba üleni mustjas ja kuni viieteist sentimeetrine.

Tutvustavad Kai Vellak ja Nele Ingerpuu

Fotod Arne Ader ja Kai Vellak

Sulgjas õhik ( www.loodusemees.ee )

Sulgjas õhik      Neckera pennata 

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerast, LK-teamilt ja Peep Käsprelt

Kährikupaar metssigade toitmisplatsil

Rekord nr. 381        Küttimisrekordid – kährikkoer

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kõige rohkem kährikuid kütiti 2012. aastal 13111 isendit.

Näiteks: 1986. aastal loendati kährikuid 8681 ja kütiti 5000 isendit.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.

Asko Lõhmus kirjutab lage- ja harvendusraiete esmasest mõjust haudelinnustikule. Metsaraie mõju lindude arvukusele hinnatakse enamasti kaudsete meetoditega, näiteks võrreldes eri viisil majandatud aladel inventeeritud linnustikku. Uuringus kasutati täpsema hinnangu saamiseks samade alade raie-eelse ja –järgse linnustiku korduvkaardistamist nii raiealadel kui ka ümbritseval metsamaastikul.

Must-toonekure arvukusest, sigimisedukusest ja ellujäämusest Eestis aastatel 1991–2020 kirjutavad Ülo Väli, Rein Nellis, Katrin Kaldma, Olavi Vainu ja Urmas Sellis.

Jäljed jäädvustas LK-team

Koos talvituva kährikupaari jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kährikute arvukus on languses 2013. aastast, aga viimastel aastatel peatunud. Põhjuseks oli nii kärntõbi, kui metssigade lisasöötmise piirangud jahimeestele sest korralikult toitunud kährikute viljakus tõusis märgatavalt.

 Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Üksiku kuldi jälg

Üksiku kuldi jälg

Metssiga      Sus scrofa

Meie metssead elutsevad oma levila põhjapiiril ja tänavune talv on neile raske: külmunud maapind ja lumikate teevad toidu kättesaamise raskeks ning jahimeestel on söödaplatsidel keelatud loomade rikkalik toitmine, mida saime aastate eest seakaamera kaudu jälgida.

Eesti orhideekaitse klubi, www.orhidee.ee

Foto Arne Ader

Balti sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

Balti sõrmkäpp          Dactylorhiza baltica

See on esimene kord, kui selle tiitli saab sõrmkäpa perekonna liige. Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad.

Foto Tõnu Ploompuu

Kõrreliste tõlvtõbi nurmika kõrrel

Kõrreliste-tõlvtõvik       Epichloë typhina

Eesti Loodusuurijate Seltsi juures tegutseva Eesti Mükoloogiaühingu aastakoosolekul möödunud aasta detsembris valiti järgmise aasta seeneks kõrreliste-tõlvtõvik  – ilus suur hästi äratuntav tavaline mikroseen kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused: LINK

EOÜ annab teada

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.