Hea linnusõber!
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind osalema jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuval talvisel aialinnuvaatlusel 28.-30. jaanuaril.
Vaatluspäevadeni on jäänud kümme päeva, nii et nüüd on paras aeg sättima hakata!
Kuidas valmistuda talviseks aialinnuvaatluseks?
Siisike Carduelis spinus
Siisikeste talvine arvukus kõigub märgatavalt aastate lõikes nagu ikka invasiivsetel liikidel ehk palju oleneb toidu kättesaadavusest looduses.
Sellise seltsingu lennupilt on liikuv ja „lainetav“ – lennul käib üks pidev üles ja alla liikumine.
Siisikeste talvisesse toidusedelisse kuuluvad kase-, lepa- ja sanglepa seemned. Tihti riputakse peentel lehtpuuokstel seljaga allapoole sarnaselt tihastele. Samuti külastatakse talviseid lindude söötmiskohti.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Kolmapäeva külm hommik
Nädala esimene pool oli külm ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.
Maapinda kattis esmaspäevast kolmapäevani ligikaudu 20sentimeetrine lumekiht. Lumes püsis eelmise nädala sulade järel tekkinud kahesentimeetrine koorik.
Härmatis kesknädalal
Puudele ja võrkaedadele moodustus härmatis. Minimaalne õhutemperatuur langes kolmapäeva öösel kella ühe ja kahe vahel -20,9 °C.
Kirjastus Varrak
Raamatu autor Anneli Palo
Toimetas Marika Mikli
Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed.
Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud.
Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib ära tunda metsaosa ajalugu või prognoosida tema väljanägemist tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid soosides ja teiste elupaiku kahjustades.
Kirjutas ja pildistada proovis Kristel Vilbaste
Vägev! Ilus! Enneolematu! Roheline draakon. Vonklev neoonmadu. Põhjataeva tulekaru!
Nii saan öelda pildi kohta, mida laupäeval vastu pühapäeva nägin. Juba sügisel plaanisin, et peaks Põhja-Jäämere äärde virmalisi vaatama minema, aga nüüd tulid virmalised ise Eestisse. Reede öösel oli sotsiaalmeedia täis roheliste ja punaste virmaliste pilte, üks ilusam kui teine, aga siis oli Tartus pilves, aga laupäeva õhtul uurisin pikalt, mis kellaajal neid otsima minna. Kell 23 sõitsime välja Kõrveküla tagusele põllule, kus Tartu kandis kõige vähem valgusreostust, just sellist paika linna läheduses leida on tänapäeval üliraske. Aga pimeduses mööda klaassiledat teed liuglemine on omamoodi katsumus.
Talvike Emberiza citrinella
Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku, tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.
Tekst: Laura Kiiroja
Kasvatada last, kes hunti hirmutavaks ja kurjaks ei pea, on vanematele keeruline ülesanne. Tundub, et igas Disney multikas (“Lumekuningannast” “Kaunitari ja koletiseni”) ning igas muinasjutus (“Punamütsikesest” “Kolme põrsakeseni”) on hunt peamine ohuallikas, kes mitte ainult pole koletu kuri, vaid tal on ka kange isu just nende kõige paremate tegelaste järele. Õpetada lapsele, et hunt ei ole tegelikult halb, on justkui tuuleveskitega võitlemine.
EOÜ kutsub osalema
Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu 28.-30. jaanuaril olles Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Möödunud aastal osales 2050 vaatluskohas kokku 3055 inimest, kes vaatlesid ligi 71 500 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, kõige arvukam ja sagedasem lind oli rasvatihane.
Osa võtma on oodatud igas vanuses huvilised üle Eesti.
Talvise aialinnuvaatluse juhendi ja vaatlusankeedi leiate veebilehelt: www.eoy.ee/talv
Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.
Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.
Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Illustreeriva materjal veebikaamerastest
Metsnugis
Rekord nr. 384 Küttimisrekordid - metsnugis
Metsnugis Martes martes
Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.
Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.
1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.
1964. aastal loendati 3949 isendit ja kütiti 1043.
1962. aastal loendati 3600 ja kütiti 552.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
