jaanuar 2022

52. NÄDAL 27.12.2021.- 2.1.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine mets

Nädal oli muutliku ilmastikuga. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -10,3…-0,7 °C piires. Tugevamad külmad esinesid nädala alguses ja lõpus.

Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -18,6 °C ja pühapäeval -18,2 °C. Teistel päevadel jäi minimaalne termomeetri näit -6,5…-9,0 °C piiresse.

Sääsklane sulal lumel

Sääsklane sulal lumel

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus – 2022

Foto Arne Ader

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Projektis osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud.

VIDEO: uusaasta päeva kaunis õhtu

Illustreeriv osa LK-team

 

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

 

Meie arvukaimate suur-kirjurähnide tasast kopsimist võime kuulda muidu vaikses talvises metsas või suuremates linnaparkides. Hooldatud majandusmetsad rähnidele elupaigaks ei sobi sest seal võib lihtsalt nälga jääda.

Umbes kuu aja pärast muututakse häälekamateks: tuleb konkurentidega maid jagada ja enda olemasolust teada anda, aga eks kõik oleneb talvest.

Aasta puuks on valitud harilik pihlakas

Loodusajakiri annab teada

Fotod Pille Kaisel ja Ott Luuk

 

Härmatis pihlapuul

Härmatis pihlapuul ( www.loodusemees.ee )
 


Harilik pihlakas         Sorbus aucuparia


Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Järgmise aasta puu tiitli pälvis meil looduslikuna kasvav harilik pihlakas. Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aastal ja siis kirjutas pihlakatest Alar Läänelaid: LINK

2022. aasta loom on karu

Avapilt
Sisu

Pilt karumaalide näituselt tuleval sügisel 2022. Autor Aita Ambos

2022. aasta loomaks on valitud pruunkaru. Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu peame mõistma suurkiskjate olulisust meie looduses ning tundma nende eluviise.

Mati Kaal aasta loomast: “Praegu on meie karudel viimaste aastasadade parimad ajad”

Avapilt
Sisu

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Tarmo Mikussaar

 

 

“Karusid arvatakse Eestis olevat tuhatkond,“ ütleb tänavuse aasta looma karu üks kõneisikuid, zooloog ja pikaaegne Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal. “Veidi enam kui poole sajandi eest, mil mina alustasin selle teemalisi uuringuid, oli Eestis ühtekokku napilt 120 karu ja needki elasid põhiliselt Alutaguse loodusmaastike-massiivi piires.”

 

 

VIDEO: metskitse jälitavad hundid

Video salvestas Kalle Pihelgas

Fotod Arne Ader

Vähese lumega on metskitsel kindel võimalus jälitajate eest põgeneda

 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

 

Detsembrikuu lõpu sula ja kohatine vihmasadu on lumele jääkooriku tekitanud, mis metskitsede elu kergemaks ei muuda…

Metskitsede pealiskarva pikkus võib südatalvel olla umbes viie sentimeetrine. Kasukakarvad on nagu torukesed ja haprad, aga kehasoojuse säilitamiseks sobib „õõneskarv“ meie muutlikus kliimas hästi.

 

2022. aasta tõi muutused Eestis kohatud linnuliikide nimestikus

EOÜ annab teada

Illustreeriv foto Arne Ader

Leevike

Leevike ( www.loodusemees.ee )
 

Eestis kohatud linnuliikide nimestikus toimus täna, 1. jaanuaril oluline muudatus. Kui seni võttis linnuharulduste komisjon (HK) Eestis linnuliikide nimekirja koostamisel aluseks Euroopa Harulduskomisjonide Liidu Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) ettepanekud, siis alates 1. jaanuarist 2022 otsustas HK üle minna IOC-süsteemile (worldbirdnames.org). IOC-süsteem on maailmas lindude puhul üks enimkasutatuid, AERC TAC-i pakutu aga ei vasta enam tänapäevastele molekulaarbioloogilistele teadmistele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.