jaanuar 2022

Ülevaate koostas Laine Keppart

Foto: Riigi Ilmateenistus

Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril. Meteoroloogilised vaatlused algasid 15. jaanuarist. Esimene vaatlusväljak asus Jõgeva alevikus Pedja jõe saarel pargi läheduses. Peagi viidi vaatlused üle avatumasse kohta põllu äärde jõe idakaldal. Päikesepaistet registreeriti laboratooriumi katusel. Esialgu toimusid vaatlused kolm korda päevas – kell 7, 13, 21. Öine vaatlusaeg (kell 1) lisandus alles 1950. aastal.

Foto Arne Ader

Linnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Projektis osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud.

Eesti Lepidopteroloogide Selts, www. https://lepidoptera.ee/

Foto Arne Ader

Vareskaera-aasasilmik ( www.loodusemees.ee )

Vareskaera-aasasilmik      Coenonympha hero

Vareskaera-aasasilmik on kõikjal euroopas kus ta veel esineb kaitsealune liik.

Vareskaera-aasasilmik kuulub nn. tumedamate tiibadega liikide hulka ehk tema tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiibade servaalal kumavad kergelt läbi tiiva alaküljel olevad silmlaigud. Tiibade siruulatus umbes kolm sentimeetrit.

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Täna öösel lahkus meie hulgast meie vanim loodusemees Juhan Lepasaar.

Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar elas Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus ja tähistas  13. mail 2021. aastal oma 100-ndat juubelit.

Juhan Lepasaarest valmis stuudios Eesti Telefilm 1994. aastal Rein Marani autorifilm „Kandlekuusk“.

Huviline leiab filmi: LINK

Videousutlused „Jutud Juhaniga“

I osa. Noorus: LINK

II osa. Metsavendlus: LINK

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed annavad teada

Tutvu eElurikkuse portaaliga SIIN

Uue aasta tulekuga täitus portaalis eElurikkus 5 miljonit kirjet, mis on sisestatud Eesti kohta. Portaali eesmärk on kuvada Eesti eluslooduse informatsiooni: kasutaja leiab vastuse küsimustele, milliseid taime-, looma- või seeneliike on Eestis avastatud.

Videoklipi salvestas Made, LK foorumist

Üks, kaks, kolm, neli…

Pasknäär        Garrulus glandarius

Talilindude kaamera ees on kahel pasknääride paaril „pidu“.

Talilinnukaamera - pasknäär: LINK

Kuidas pasknäär omale nime sai ja kuidas linnu nimi ajas on vananenud?

Ajakiri Kalastaja annab teada

Ahven      Perca fluviatilis

 

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2022. aasta kalaks ahven.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jäätunud lumi põõsastel

Nädal algas parajalt külma sombuse talveilmaga ja sadas lund.

Minimaalne õhutemperatuur langes sel päeval ligi kuue miinuskaardini ja maksimaalne tõusis ligi kolme miinuskraadini.

Teisipäeval läks sulale ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis 2,7 °C. Plusskraadid jätkusid ka järgmisel päeval. Sadas lörtsi ja vihma. Lume paksus kahanes vähehaaval ja vesi kogunes lume alla.

Kolmapäeval tulid juba kõrgemad künninukid ja taimelehed põldudel lume alt nähtavale. Tänavad ja teed olid lumesegust vett täis. Kinni tallatud lumega kruusateed ja kõnnirajad olid jäised ning libedad.

Video salvestas Made, LK foorumist

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravadki toimetavad seal, kus toitulaud rikkalikum, aga tänavusel rikkalikul käbiaastal pole loomakestel muret. Kaamera ees käis üks isend ennast ainult vilksamisi näitamas, aga eile saime orava toimetamist vaadelda üle veerand tunni. Toidumaja ümbruses võib lumel kohata kolme orava tegevusjälgi ja ühe ööbimispaigaks on laheduses paiknev kuldnoka pesakast.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.

Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.