november 2022

Lõppes karuotile pühendatud luulekonkurss

Avapilt
Sisu

Foto: Tarmo Mikussaar

 

Aasta loomale pühendatud luulekonkurss on selleks korraks läbi! Luuletusi laekus erinevas vanuses laste sulest kokku üle 200. Tänaseks on selgunud 35 parimat loometööd, mille autorid sõidavad veel novembrikuu jooksul preemiareisile RMK Elistvere loomaparki. Kuni jõuludeni avaldame Looduskalendri aasta looma lehel ka parimate riimiseppade luuletusi - kuni järgmise aasta looma väljakuulutamiseni.

 

Täname kõiki osalejaid karu peale mõtlemast ja mesikäpa teemal luuletusi ja lugusid kirja panemast. Korraldajate jaoks on kõigi nende toredate luuletuste lugemine aasta lõpu peatset saabumist ennustav rõõmus ja töömahukas rituaal, kust igaüks leiab ka enda lemmiku, mida näiteks kasvõi Jõuluvanale esitada.

 

2023. aasta sammal on juba valitud

Pildistas Edgar Karofeld

Roheline hiidkupar

2023. aasta sammal on roheline hiidkupar!

Tasavägises võistluses aasta sambla tiitlile tuli selgi aastal liisku heita. Kaks liiki  - kohev udesammal ja roheline hiidkupar - kogusid kumbki 23 häält. Seekord soosis õnn rohelist hiidkupart, kes eelmisel aastal samal valimismeetodil teiseks jäi.

Kolmandaks jäi napilt  harilik helvik (21 häält), tüviksammal kogus 18 häält ja harilik raunik 9. Kokku osales hääletusel 94 samblasõpra.

Koibikuid võime leida kõikjalt

Foto Arne Ader

Koibik

Koibik ( www.loodusemees.ee )

 

Koibik         Phalangium opilio

 

Kui meil on õues puukuur, siis võime puusülemiga mõne koibiku tuppa tuua, aga nad elutsevad ja toimetavad sügisesel ajal ka kõrvalhoonetes ja keldris ning nad toimetavad pigem kas hämaras või suisa pimedas, aga päevasel ajal puhatakse mõnes rahulikus paigas. Looduses elutseb kõikjal koibikuid arvukalt, näiteks pea igas veidi mädanevas kännus. Eriliigiliste arvukuseks rehkendatakse maailmas kuni kümme tuhat koibikuliiki ja ka meil seni tuvastatud üheksa liigi arvukus võib olla hoopis suurem.

Niisiis avaneb mõnel loodushuvilisel kehva sügisilmaga võimalus kodunt lahkumata neid haruldaselt pikajalgseid tegelasi lähemalt uurida.

Hilissügisene õitseja - kurekellukas

Pildistas Vello Keppart

Kurekellukas

 

Kurekellukas        Campanula rapunculoides

 

Sügispäev on lühike, aga ilmad tunduvad veel tõeliselt soojad olevat – näis, kaua veel.

Omaette tore on leida veel mõni õistaim rohust. Kurekellukas ongi mitmeaastane ja meie looduses täiesti tavaline, kes tavatseb kasvada inimasustuse läheduses, teede- või põlluservadel, nii leht- kui segametsade veertes.

Kuldnokkade salgad

Fotod Arne Ader

Kuldnokad

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Kui meil suvel pesitsenud kuldnokad on juba oma talvitusaladel Belgias ja Hollandis, siis läbirändavad suured kuldnokkade salgad jäävad vaatlejale igal juhul silma, sest kuldnokkade läbiränne kestab ja selle lõpetab suurem lumi ning väiksemate veekogude jäätumine. Väike osa proovib jääda meile ka talvituma.

Kiivitajaid kohtame väga erinevatel maastikel

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel. Tahu laht, Noarootsi

Kiivitajad rändel. Tahu laht, Noarootsi ( www.loodusemees.ee )

 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

 

Kiivitajate sügisränne algas juba juulikuu lõpupäevil ja põhirände lõppu arvestatakse oktoobri algusega. Kuid kiivitajad näeme veel kõikjal ja soojade sügisilmade korral lahkuvad nad meie põldudelt, karjamaadelt ja niiskematelt maastikelt veekogude randadest novembris, aga sooja hilissügise korral alles detsembris. Isegi praegusel ajal võime vahel kohata kuni tuhandepealisi kiivitajate seltsinguid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.