november 2022

Salvestas LK-team

 Halljänese jälg värskel lumel

Halljänes        Lepus europaeus

Halljänesed on kohanenud eluga meie looduses. Looduslikult levisid halljänesed Liivimaale 16. sajandil, aga Põhja-Eestis võis neid looduses kohata alles 18. sajandil. Algselt toodi halljäneseid Eesti mõisatesse jahipidamise eesmärgil.

Eesti Loodus tuletab meelde

Foto Remo Savisaar. 2021. aasta Eesti Looduse auhinna võitja

Ajakirja Eesti Loodus 2022. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub reedel 2. detsembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu).

Programm

Tervitussõnad, Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja

Ettekanded:

„Loodusfoto – kunst ja teadus käsikäes“, Urmas Tartes, loodusfotograaf „Vikipeedia mõju dokumentaalfotograafia arengule“, Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti

Parimate võistlustööde esitlus

Auhindade kätteandmine

Üritusele loob mõnusa džässimeeleolu duo Rohtla-Pappel klaveri ja kontrabassiga.

Üritus on tasuta ja kestab pisut üle kahe tunni.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mõnel iluõunapuul olid õunte kollane värvus veel säilinud

Nädal kujunes talviseks. Õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul miinuspoolel.

Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval -9,5 °C ja maksimaalseks kolmapäeval -1,8 °C. Keskmine õhutemperatuur kõikus -3,1…-5,9 kraadi piires, mis on normist (keskmine 1991-2020) 2,7 kuni 5,0 kraadi võrra külmem.  

Lõvilõuad värskes lumes

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Pasknäär

Pasknäär        Garrulus glandarius

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Kaitseministeeriumi kaart

Kaitseministeeriumi Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaan

Kaitseministeeriumi plaan laiendada märkimisväärselt Nursipalu harjutusväljakut, mis hõlmaks edaspidi suuri maa-alasid Antsla, Rõuge ning Võru vallas, põhjustab otsest kahju nii kohalikele inimestele, loodusele, ettevõtlusele, eriti turismile.

Tutvu rahvaalgatusega millele on allkirja andnud pooleteise päevaga juba 4500 inimest: LINK

Jälgi pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Mingi jalajälg

Mink ehk ameerika naarits    Mustela vison

Teadaolevalt ei ole meie loodusesse kunagi minki teadlikult asustatud. Karuslooma kasvandustest on loomi pagenud ja neist on tekkinud looduses kohanenud asurkonnad sest esimesi loomi toodi Eesti farmidesse veidi vähem kui sajand tagasi. Poole sajandi eest olid tegu meil juba tavaliste asukatega.

Ülekande võimaldavad ELISA ja VEEBIKAAMERA

Linde toidab Balsnack

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Rasvatihane        Parus major

Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Tuhkru jäljed ( www.loodusemees.ee )

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

Lumes paistavad tuhkru esijala viis varvast teravate küünistega. Jalajälg võiks lumes paista kuni viie sentimeetrine ja tagajala jälg veidi pisem.

Lumes liigutakse hüpetega mille pikkus oleks umbes nelikümmend sentimeetrit või veidi rohkem. Pane tähele, et isaks paarisjälgedele jäetakse lumme ka kolmik-, kui nelikjälgi ja jäljerida võib muutuda päris lühikesel vahemaa peal.

Hiite Maja annab teada

Kuvavõistluse võidutöö Sven Začek

Täiskuuöö. Suur Taevaskoda. Ajaloolise Tartu ja Võru maakonna ning Võnnu ja Põlva kihelkonna piiril Taevaskoja külas

ELF kutsub metsaomanikke loodusele kingitust tegema

Foto Arne Ader

Lumi kuusekedel ( www.loodusemees.ee )

Eestimaa Looduse Fond (ELF) käivitas sel nädalal algatuse „Mets tahab vanaks elada”, millega kutsutakse üles metsaomanikke jätma osa metsa majandamata kingitusena loodusele ja elurikkusele.

Metsa võib majandada mitmeti. Igas majandusmetsas võiks aga olla piirkondi, mis saavad areneda omasoodu - mida “majandab” loodus ise ilma inimese sekkumiseta. Vanad, looduslikud metsad on tõelised elurikkuse oaasid ning pakuvad pelgupaika haruldastele liikidele, kes mujal ellu ei jää. Paraku on hakanud meie loodus ja metsad intensiivse majandamise tõttu hoogsalt vaesemaks jääma. Mida suurem on vanade metsade võrgustik meie maastikus, seda paremini käib looduse, sealhulgas inimese käsi.

Pildistas LK-team

Laanepüü jäljerida

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde elupaiku ja tegutsemisjälgi tasuks otsida niiskematest ja vähemalt kolmekümne aastastest segametsadest, mille koosluses kasvab nii kuuski kui mände.

Kui sügisel toituti metsamarjadest, siis talvisel ajal toituvad laanepüüd kaskede, leppade, haabade, pajude ja sarapuude pungadest, urbadest ning võrsetest. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Leethiir ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 510         Meie levinuimad imetajad

Harilik leethiir ehk leethiir        Myodes glareolus

Eesti imetajate levikuatlase järgi võiksid meie kõige levinuimad imetajad olla: leethiir, põld-uruhiir ja mutt.

Keskkonnaagentuur, www.keskkonnaagentuur.ee

Loodusvaatluste nutirakendus on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada.

Rakendus võimaldab määrata asukohta, lisada vaatlusele foto-, heli- ja videofaile, luua oma vaatlusgruppe ning osaleda erinevates projektides.

⮞ Kirja sobib panna igasuguste liikide vaatlusi, vaadeldav liik ei pea olema haruldane ega kaitsealune.
⮞ Vaatlusi võib teha ka looma jälgede, tegevusjälgede, häälitsuste ja väljaheidete põhjal.
⮞ Vaatluse võib andmebaasi registreerida ka siis, kui vaatleja ei suuda liiki määrata, kuid teeb vaadeldud isendist foto, video või helisalvestuse.

Tutvu: LINK

Pildistas LK-team

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Metsnugise eilne jäljerida

Metsnugis         Martes martes

Metsnugiste jäljereas märkame liikuva looma talviselt karva kasvanud päkkade paarisjälgi. Liikudes asetavad kärplased sageli oma tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nii võib metsnugiste nn sammuvahe olla vähemalt poolteist meetrit.