Karukäpp. Ingmar Muusikus.
Läti Loodusmuuseumi auhind.
MTÜ Aasta loom koostöös Läti loodusmuuseumi, Looduskalendri ja ettevõttega Karu Katus avas täna Ülemiste keskuses Eesti-Läti ühise karuteemalise fotonäituse “Karul kõned kavalad” ehk „Lācis – mūsu kaimiņš”, kus tunnustati ka parimate fotode autoreid.
Pildistas LK-team
Kena jäljerida veel külmumata maapinnal
Metssiga Sus scrofa
Lõuna-Eestis on kerge lumevaip täna hommikuks maas. Vaatame palju päevaga sügis sulatada jõuab?
Metssigade seltsingud ehk emised kesikute ja tänavuste põrsastega liiguvad ringi. Täiskasvanud kuldid ikka veel üksikult sest pulmaaeg hakkab detsembris ja seni toimuvad kultidel veel olulised kehalised muutused. Ja nendest juba jõulukuu alul, kui pulmaaeg alguse saanud.
Teada andis Pille Priks, MTÜ Wikimedia Eesti
Pildistas K. Metsis
Kose gümnaasiumi võistkond. Vasakul Marja Liina Soasepp ja Hele-Maarja Mölder
Möödunud nädalavahetusel, 12.–13. novembril, toimus Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus, mille käigus pidid võistkonnad 24 tunni jooksul koostama loosi teel saadud teemal vikiartikli.
Artiklivõistlus toimus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ja võistlejad olid põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Loositavateks artikli teemadeks olid Eesti linnud.
Pildistas LK-team
Karujäljed Oti külas Jõgevamaal
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Ajakirjandusest lipsas läbi, et nädalavahetusel nägi koeraga jalutaja karu liikumas Haapsalu kandis.
Soe on veel kõikjal. Laine Kepparti arndmetel on Jõgeval viimase 100 aasta keskmisena ja normi järgi lõppenud üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) 21. oktoobril, siis tänavu taimekasv veel kestab.
Täna hommikul sadas Ida-Virumaal maha lumi nii, et karude hulkumise aeg saab otsakorrale.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Viirpuud punetasid viljadest
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul viiest kraadist kõrgemana, kõikudes 7,7…11,9 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kümne kraadi võrra.
Laupäeval (12.11.2022.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 14,1 °C, mis ületas senist siinset novembrikuu soojarekordit ühe kraadi võrra. Eelmine kõige kõrgem novembrikuu termomeetrinäit (13,1 °C) pandi ilmajaamas kirja 3.11.2020.
Pildid LK foorumist
See Sudaani ala Niiluse kaldaalal on püramiidide ja templitega ning väärika ajalooga
Must-toonekurg Ciconia nigra
Pesapoeg Waba on tasapisi liikunud mööda Niiluse kaldaala ja viibib väärika ajalooga Sudaani osas. Nagu kaardilt näha on Niiluse äärne roheline, kus on ka palava päikese eest varju ja loodetavasti leidub ka söödavat
Video UNESCO/NHK
Pildistas LK-team
Lehed lagunevad pitsiks
Omanikuta jäänud pesa
Korjamata jäänud seen - suur sirmik
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Sügis on seni olnud hämmastavalt soe, aga loomariigis toimub kõik nagu tavaliselt ainult toidu hankimisega on seni lihtsam olnud.
Foto: Tarmo Mikussaar
Aasta loomale pühendatud luulekonkurss on selleks korraks läbi! Luuletusi laekus erinevas vanuses laste sulest kokku üle 200. Tänaseks on selgunud 35 parimat loometööd, mille autorid sõidavad veel novembrikuu jooksul preemiareisile RMK Elistvere loomaparki. Kuni jõuludeni avaldame Looduskalendri aasta looma lehel ka parimate riimiseppade luuletusi - kuni järgmise aasta looma väljakuulutamiseni.
Täname kõiki osalejaid karu peale mõtlemast ja mesikäpa teemal luuletusi ja lugusid kirja panemast. Korraldajate jaoks on kõigi nende toredate luuletuste lugemine aasta lõpu peatset saabumist ennustav rõõmus ja töömahukas rituaal, kust igaüks leiab ka enda lemmiku, mida näiteks kasvõi Jõuluvanale esitada.
Pildistas Edgar Karofeld
Roheline hiidkupar
2023. aasta sammal on roheline hiidkupar!
Tasavägises võistluses aasta sambla tiitlile tuli selgi aastal liisku heita. Kaks liiki - kohev udesammal ja roheline hiidkupar - kogusid kumbki 23 häält. Seekord soosis õnn rohelist hiidkupart, kes eelmisel aastal samal valimismeetodil teiseks jäi.
Kolmandaks jäi napilt harilik helvik (21 häält), tüviksammal kogus 18 häält ja harilik raunik 9. Kokku osales hääletusel 94 samblasõpra.
Koibik Phalangium opilio
Kui meil on õues puukuur, siis võime puusülemiga mõne koibiku tuppa tuua, aga nad elutsevad ja toimetavad sügisesel ajal ka kõrvalhoonetes ja keldris ning nad toimetavad pigem kas hämaras või suisa pimedas, aga päevasel ajal puhatakse mõnes rahulikus paigas. Looduses elutseb kõikjal koibikuid arvukalt, näiteks pea igas veidi mädanevas kännus. Eriliigiliste arvukuseks rehkendatakse maailmas kuni kümme tuhat koibikuliiki ja ka meil seni tuvastatud üheksa liigi arvukus võib olla hoopis suurem.
Niisiis avaneb mõnel loodushuvilisel kehva sügisilmaga võimalus kodunt lahkumata neid haruldaselt pikajalgseid tegelasi lähemalt uurida.
Pildistas Vello Keppart
Kurekellukas
Kurekellukas Campanula rapunculoides
Sügispäev on lühike, aga ilmad tunduvad veel tõeliselt soojad olevat – näis, kaua veel.
Omaette tore on leida veel mõni õistaim rohust. Kurekellukas ongi mitmeaastane ja meie looduses täiesti tavaline, kes tavatseb kasvada inimasustuse läheduses, teede- või põlluservadel, nii leht- kui segametsade veertes.
Koostas Marek Vahula
Fotod WikipeediA ja Arne Ader
Abies alba
Rekord nr. 504 Milline okaspuu on meil püstiste käbidega?
Nulg Abies
Nulud on männiliste sugukonda kuuluvad igihaljad puud ja maailmas võiks neid olla umbes viiskümmend liiki.
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Kui meil suvel pesitsenud kuldnokad on juba oma talvitusaladel Belgias ja Hollandis, siis läbirändavad suured kuldnokkade salgad jäävad vaatlejale igal juhul silma, sest kuldnokkade läbiränne kestab ja selle lõpetab suurem lumi ning väiksemate veekogude jäätumine. Väike osa proovib jääda meile ka talvituma.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.