november 2022

VIDEO: varatalvised magamisasemed metsa all

Salvestas LK-team

Magamisasemed paistavad metsa all kus lund vähem ja hoitakse üksteise lähedusse

 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

 

Öö veedavad metskitsed oma toitumispaikade läheduses kuid mets on „kasukas“ tuule- ja  lumevarjuks.

Oktoobrikuu oli Eestis rekordiliselt soe, aga novembri keskpaiku sadas lumi külmumata maapinnale ja loomad harjuvad uute oludega nagu meiegi.

Orvad on päeval tegutsejad

Talilinnukaamera veebitõmmis Biker, LK foorumist

Pildistas LK-team

Hommikuti käib orav päevalilleseemneid söömas

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Oravad on päevase eluviisiga liikudes ringi hommikupoolikuti ja peale puhkust uuesti pärastlõunal. Õhtuhämaruse saabumise aegu leiab orav omale mõne sobiva puuõõnsuse siirdub omaehitatud pessa, aga toidulauda külastav orav valis omale talvepesaks lähedal asuva kuldnoka pesakasti.

46. NÄDAL 14.11.2022.- 20.11.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mõned roosisordid veel õitsesid

Kui eelmisel nädalal oli veel nii soe, et vegetatsiooniperiood jätkus, mõõdeti uus novembrikuu soojarekord, siis sel nädalal toimus kiire temperatuuri langus ja ilmastik muutus talviseks.

Udune esmaspäev

Udune esmaspäev

Esmaspäeva hommikul oli hall maas ja udu püsis päev otsa. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nädala esimesel päeval ainult kolme kraadini.

Koos Otepää piirkonna noorte looduskaitsjatega sügisest talve

Kirjutas Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist

Pildistasid Margit Turb ja Imre Arro

Pühajärvel

Novembri kolmandal nädalalõpul said Otepää looduskeskuses taas kokku Otepää piirkonna noored looduskaitsjad. Osalisi oli alates teisest klassist kuni põhikooli lõpetajateni – kokku 11 hakkajat noort, neile lisaks mõned hilisemas nooruses looduskaitsjad.

Kui palju elab Euroopas hunte?

Avapilt
Sisu

Allikas: LCIE 2022 “Assessment of the conservation status of the Wolf (Canis lupus) in Europe
Tekst: Laura Kiiroja

 

Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) avaldas septembri algul värske hinnangu hundi liigikaitselise seisundi osas Euroopa eri riikides nii riigi kui populatsiooni tasandil.

 

20. sajandi esimesel poolel olid Euroopa hundid küttimise tulemusena väljasuremise äärel. Seejärel võeti allesjäänud kriimsilmad paljudes riikides kaitse alla. Kaitsealuse staatuse, aga ka näiteks metsade istutamise/kaitsmise ja aktiivselt haritavate põllumaade vähenemise tulemusena on hundid saanud Euroopas tublisti taastuda ning on tänaseks võrdlemisi heas seisus.

 

Haavapuu koor on läinud loomadele asja ette

Pildistas LK-team

Lageraie ala säilikpuudega

Säilikpuud jäetakse lageraie aladele kasvama, et nimetatud tagaksid uues metspõlvkonnas mitmekesisust. Sageli märkame maanteed mööda sõites, et tuul on need puud pikali ajanud või murdnud sest sügisesel ajal oli maa pehme. Eks isegi „surnud puu“ võib jätkata muutunud eluringi, aga ikka kahju vaadata.

Pildil oleva haavakoorega on käinud maiustamas kindlasti põdrad ja metskitsed sest nende sõrajälgi oli näha, aga kindlasti ka jänesed ja pisinärilised.

Kooritud haab

Kooritud haab

Euroopa nahkhiirte edasises kaitsest

Kirjutas ja pildistas Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pruun suurkõrv

Oktoobri keskel toimus Horvaatias Brijunis rahvusvaheline konverents UNEP/EUROBATS liikmesriikidele. Sellise lühendiga nimetatakse Euroopa nahkhiirte populatsioonide rahvusvahelist lepet, mis sõlmiti 1994. aastal. Praeguse seisuga on leppega ühinenud 38 liikmesriiki, kelle alal elab ühtekokku 51 nahkhiireliiki. Eesti liitus leppega 2004. aastal.

Konverentsil võeti vastu mitu olulist resolutsiooni. Tuuleparkide mõjust nahkhiirtele kutsutakse liikmesriike tagama, et tuuleparkide arendustegevuses ei saaks kannatada Euroopa nahkhiirte populatsioonid. Abimaterjalina koostati dokument otsustajatele, millised andmed peaksid kajastuma nahkhiirte uuringutes, kus käsitletakse võimalikke mõjusid.

VIDEO: noored metsisekuked

Video salvestas LK-team

 

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

 

Metsaraide tagajärjel on looduskaitsealuste metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas. Nende paigalindude elupaikades peab metsarinde kõrgus ületama kahteteist meetrit. Viimase poole sajandi jooksul on meie loodusest „kadunud“ üle poolte teada olnud metsiste mängupaikadest ja meie suursaartel ei pesitse metsised juba ammu (Saaremaal 1830. ja Hiiumaal 1970. aastast).

Linnuvaatlejad on oodatud kaasa lööma talilinnuloendusel

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Urvalind

Urvalind ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing ootab nii uusi kui ka varem osalenud vabatahtlikke linnuvaatlejaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mis toimub kolmel perioodil novembrist veebruarini.

Maismaa talilinnuloendusel saavad kaasa lüüa inimesed, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Eesti Ornitoloogiaühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, sest eesmärk on jälgida meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Loendusi tuleb teha talvel kolmel perioodil enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal.

Loendusperioodid toimuvad: 15.–28. november 2022.

                                                     25. detsember 2022 kuni 7. jaanuar 2023.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.