november 2022

Kiivitajaid kohtame väga erinevatel maastikel

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel. Tahu laht, Noarootsi

Kiivitajad rändel. Tahu laht, Noarootsi ( www.loodusemees.ee )

 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

 

Kiivitajate sügisränne algas juba juulikuu lõpupäevil ja põhirände lõppu arvestatakse oktoobri algusega. Kuid kiivitajad näeme veel kõikjal ja soojade sügisilmade korral lahkuvad nad meie põldudelt, karjamaadelt ja niiskematelt maastikelt veekogude randadest novembris, aga sooja hilissügise korral alles detsembris. Isegi praegusel ajal võime vahel kohata kuni tuhandepealisi kiivitajate seltsinguid.

Läbirändavad urvalinnud

Fotod Arne Ader

Urvalinnud

Urvalinnud ( www.loodusemees.ee )

 

Urvalind        Carduelis flammea

 

Urvalinnud pesitsevad põhjapoolsematel aladel, aga hoolimata sellest, et pesitsevaid paare on meil märgatud vaid mõnel üksikul aastal jäävad nad ikka läbirändajateks.

Urvalindude läbiränne algas oktoobrikuus, aga meil talvituma jäävate arvukus võib aastati olla äärmiselt kõikuv. Novembris liiguvad urvalinnud ringi kas salkades või isegi parvedes kus võib vahel olla kuni tuhatkond isendit. Talvituma jäänud ilmuvad linnu söögimajade lähedusse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

 

Miks märkame rohevinte arvukalt?

Fotod Arne Ader

Rohevindid

Rohevindid ( www.loodusemees.ee )

 

Rohevint        Chloris chloris

 

Rohevintide läbiränne ei ole soojade ilmade tõttu veel läbi saanud, aga ka talvel saavad nad meil kenasti hakkama. Osad lahkuvad veel lõuna poole, kuid meile talvituma jääjate arvukust võiks hinnata paarisajale tuhandele linnule, kes seltsingutena ringi liiguvad.

 

44. NÄDAL 31.10.2022.- 6.11.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik valgepöök ei ole veel lehti langetanud

Taevas püsis nädala jooksul valdavalt pilves. Päike paistis ainult esmaspäeval ja siis registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil päikesepaiste kestuseks 7,1 tundi.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -0,2…8,3 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -2,6…5 kraadi võrra.

Kunstvalgus mõjutab lehtede varisemist

Kunstvalgus mõjutab lehtede varisemist

Vali aasta puu, kes võiks meid esindada Euroopas

Maalehe ettevõtmine

 Euroopa aasta puu konkursi eesmärgiks on näidata inimestele puid kellel lasub tähtis ülesanne nii kultuuripärandi kandja, kui kogukonna ühendajana. Oluline ei ole puude vanus või suurus vaid hingeline side, mis kohalikke inimesi nimetatud puuga seob.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda. Eesti ettevõtmist korraldab Euroopa aasta puu valimisel  Loodushoiu Fond ja tänavuse aasta meediapartneriks on Maaleht. 

Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 võistlusel.

Hääleta 9. novembrini Maalehe veebis: LINK

VIDEO: karupere omavaheline jutustamine

Natouresti rajakaamerast


Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Alutaguse karuperet emaslooma koos oma nelja pojaga oleme jälginud. Nende talvituskoht ei tohiks jääda kaamera asupaigast eriti kaugele. Umbkaudu oktoobri keskel lõppes meie karudel otsene nuumaaeg ja hakati liikuma talvituspaikade poole millele viitab jälgede vähenemine söödapaikade ümbruses. Koos oktoobrikuuga lõppes karujaht ja viimane teave pärineb jahimeestelt.

IN MEMORIAM

Pildistas Matti Kämärä

Enn kivil

Enn Käiss (3.01.1947 - 30.10.2022)

Oktoobrikuu viimasel päeval lahkus 75aastasena meie hulgast ELKS auliige ja kauaaegne ELKS Jõhvi osakonna esimees Enn Käiss, kes on aastaid populariseerinud looduses liikumist, looduse tundmist ja vahendanud Ida-Virumaale iseloomulikke keskkonnamõjusid, tuues esile vajadust keskkonda säästa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.