jaanuar 2023

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ka laupäeval oli lund varjulistes kohtades

Ilmastik oli jätkuvalt väga muutlik, mistõttu püsisid teed jäised ja libedad.

Keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…1,8 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991‑2020) ‑0,1…6,8 kraadi võrra.

Nädala kõige külmemaks päevaks osutus esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti siinses ilmajaamas -6,7 °C ja maksimaalseks ‑4,5 °C. Puude okstel oli siis 5 mm paksune härmatis ja maad kattis kuue sentimeetri paksune lumekiht.

Teisipäevast alates läks sulale ja hakkas lund-lörtsi sadama.

Kolmapäevaks asendusid lumesajud vihmaga, kuid lumikate veel säilis.

Keskkonnaagentuuri ja Eesti Terioloogia Seltsi algatus

Videoklipp LK-team

Põhja-nahkhiir keldri laes

Käsitiivalised       Chiroptera

Ettevõtmine toimub kodanikuteaduse algatuse raames. Korraldajateks Keskkonnaagentuur ja Eesti Terioloogia Selts kes kutsuvad vabatahtlike huvilisi osalema talvituvate nahkhiirte seires ja edastama oma vaatlused.

EOÜ annab teada

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumis

Sinitihased

Pildistas Kristel Vilbaste

Hundi jälg

Hunt ehk susi         Canis lupus     

Eile hommikul oli Kesk-Eestis kahutanud öö järgi maas õhuke värske kume vaip ja seal hundijäljed.

Vooluveekogudes on veeseis kõrge ja kaldaaladel massiliselt värskel lumel pisinäriliste jälgi kelle varjupaiku v pesi suurvesi uputama kipub . Eks asukohast lähtuvalt võiks looma kutsuda Uduallika hundiks kes oli liikunud kerge saagi järel.

ELF-i metsakonverentsi saame jälgida veebi vahendusel

Metsakonverentsi aeg: 1. veebruar 2023 kl 10.00–17.10

Veebi vahendusel Tallinna Ülikooli Astra maja Maximum saalist

Veebiülekande huvilised saavad end kirja panna kuni 01.02.2023 kl 8.00-ni: https://elfond.ee/metsakonverents/registreerumine

ELF kutsub osalema

Näitame filmi ingliskeelset versiooni eestikeelsete subtiirtega. Filmiõhtu sissepääs on kõigile prii. Ootame metsahuvilisi Ülemiste keskuse Apollo kinno.

Huvilistel palume kindlasti filmiõhtule registreerida meie FB lehel hiljemalt 30.01 või kuni kohti jagub: LINK

Rajakaamera pildid LK-team

Kaljukotkas raipel

Kaljukotkas ehk maa- või laanekotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste elu- ja jahialadeks on loodusmaastikud, kuid inimtegevusest ning kultuurmaastikest hoitakse eemale. Kodupiirkond jääb umbes viie kilomeetri raadiusega soo- või rabamaastikule. Pesitsevaid kaljukotkaste arvukuseks võiksime hinnata kuni seitsekümne paarini ja seda hajusalt nii mandril kui Hiiu- ja Saaremaal.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Videos näeme, kuidas isaslind saabub emaslinnule mõeldud pisinärilisega pesaalusele ehk püüab näidata paarilisele sobivat ja turvalist pesitsuskohta.

Loodame - pesitsusaeg võib alata, kas veebruarikuu viimastel päevadel, aga jääb pigem märtsikuusse.

Pildistas LK-team

Pildistas Arne Ader

Jälg

Metssiga      Sus scrofa

Alutagusel näeb metsa all veel lund. Metsigadel on innaaeg läbi ja kuldid „puhkavad“ aastavahetuse paiku lõppenud pulmadest ehk nende elukorraldus muutus üksikeluviisiliseks.

EOÜ ettepanek

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing innustab jäädvustama fotodele talviste aialindude vaatlemist ning annetama fotod ühingule.

Ootame eelkõige olustikupilte vaatluspaikadest, vaatlejatest, abivahenditest ja meeleoludest.

Teisi inimesi pildistades küsi neilt eelnevalt nõusolekut fotole jääda ja see avaldada.

Fotosid saame kasutada ornitoloogiaühingu trükistes (näiteks teabelehes Tiirutaja), veebilehel, uudiskirjas, sotsiaalmeedia postitustes ja muudes materjalides.

Artiklisarja koostas ja 7.7.2018. pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Kaheksa aastane männikultuur Auga metsas. Kvartal NA059 eraldis 14, pindala 1,63 ha, mustika kasvukohatüüp. Mustikas ei talu otsest päikest, st lageraiet; nii tiheda taimestiku all ei talu mustikas ka liiga pimedasse jäämist.

Puhkemetsa kasutatakse eelkõige puhkamiseks, mitte puidu tootmiseks. Puhkemetsa võib määratleda planeeringuga, kuid loomulikult võib ka iga metsaomanik oma kodulähedasest metsatukast puhkemetsa või kodupargi kujundada.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 537       Suurimad püütud sägad

Säga ehk euroopa või harilik säga        Silurus glanis

Meie magevete suurima kala rekordnumbrid on suured. Sägad ei ole meil väga arvukad ja ka levinud, aga suuri isendeid on ikkagi püütud.

Rekordkalad:

56 kilogrammi säga pikkuseks oli 210 cm mis püüti Peipsi järvest 1935. aastal.

Fotod Arne Ader

Kodutuvi ( www.loodusemees.ee )

Kodutuvi        Columba livia f. domestica

Kodutuvid on paigalinnud, inimkaaslejad ja enamalt jaolt asulates pesitsejad. Nende arvukuseks talvisel ajal võiks hinnata kuni saja tuhande isendi ringis.

Välimuse järgi kodutuvisid eristada ei anna ja nende sulestiku värvus võib varieeruda tugevalt.

EOÜ kutsub osalema

Talvine aialinnuvaatlus algab juba reedel 27. jaanuaril ja kestab pühapäevani 29.jaanuarinil. Tegu on Eesti populaarseima linnuvaatlusüritusega ja suurima harrastusteaduse algatusega. Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuvatel vaatluspäevadel saab kaasa lüüa iga huviline oma kodus ja olenemata linnutundmise oskusest.

Pildistas LK-team

Sepikoda

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major    

Nii toimetab meie suurima arvukusega suur-kirjurähn kellele on talvise ajal oluliseks toiduks okaspuude seemned (kuusiku läheduses kuusekäbid, männikus männikäbid).