jaanuar 2023

4. NÄDAL 23.1.2023.- 29.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ka laupäeval oli lund varjulistes kohtades

Ilmastik oli jätkuvalt väga muutlik, mistõttu püsisid teed jäised ja libedad.

Keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…1,8 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991‑2020) ‑0,1…6,8 kraadi võrra.

Nädala kõige külmemaks päevaks osutus esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti siinses ilmajaamas -6,7 °C ja maksimaalseks ‑4,5 °C. Puude okstel oli siis 5 mm paksune härmatis ja maad kattis kuue sentimeetri paksune lumekiht.

Teisipäevast alates läks sulale ja hakkas lund-lörtsi sadama.

Kolmapäevaks asendusid lumesajud vihmaga, kuid lumikate veel säilis.

Kaardistame meie keldrites talvituvad nahkhiired

Keskkonnaagentuuri ja Eesti Terioloogia Seltsi algatus

Videoklipp LK-team

Põhja-nahkhiir keldri laes

 

Käsitiivalised       Chiroptera

 

Ettevõtmine toimub kodanikuteaduse algatuse raames. Korraldajateks Keskkonnaagentuur ja Eesti Terioloogia Selts kes kutsuvad vabatahtlike huvilisi osalema talvituvate nahkhiirte seires ja edastama oma vaatlused.

Uduallika hundi jäljed

Pildistas Kristel Vilbaste

Hundi jälg

 

Hunt ehk susi         Canis lupus     

 

Eile hommikul oli Kesk-Eestis kahutanud öö järgi maas õhuke värske kume vaip ja seal hundijäljed.

Vooluveekogudes on veeseis kõrge ja kaldaaladel massiliselt värskel lumel pisinäriliste jälgi kelle varjupaiku v pesi suurvesi uputama kipub . Eks asukohast lähtuvalt võiks looma kutsuda Uduallika hundiks kes oli liikunud kerge saagi järel.

„Mets tahab vanaks elada – elustikust, kliimast ja inimesest“

ELF-i metsakonverentsi saame jälgida veebi vahendusel

Metsakonverentsi aeg: 1. veebruar 2023 kl 10.00–17.10

Veebi vahendusel Tallinna Ülikooli Astra maja Maximum saalist

Veebiülekande huvilised saavad end kirja panna kuni 01.02.2023 kl 8.00-ni: https://elfond.ee/metsakonverents/registreerumine

Alutaguse kaljukotkas

Rajakaamera pildid LK-team

Kaljukotkas raipel

 

Kaljukotkas ehk maa- või laanekotkas       Aquila chrysaetos

 

Kaljukotkaste elu- ja jahialadeks on loodusmaastikud, kuid inimtegevusest ning kultuurmaastikest hoitakse eemale. Kodupiirkond jääb umbes viie kilomeetri raadiusega soo- või rabamaastikule. Pesitsevaid kaljukotkaste arvukuseks võiksime hinnata kuni seitsekümne paarini ja seda hajusalt nii mandril kui Hiiu- ja Saaremaal.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.