november 2023

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Sõrve looduskaitseala loomise algatas Harku vald 2006. aastal ja tänasel valitsuse istungil kiideti heaks kliimaministeeriumi poolt esitatud eelnõu ja moodustati Harku valla Sõrve looduskaitseala ning kehtestati kaitsekord.

Silma Õpikoja värviraamatud

Silma Õpikoda andis välja Eesti linde tutvustava komplekti "Värviline linnumaailm". 

Selles on 15 värvimislehte kirevama sulestikuga lindude kohta. Proovisime valiku teha nii, et see oleks lastele huvipakkuv.  Nende seas on nii igapäevaselt nähtavaid sulelisi kui ka haruldasi liike.

Iga pildi juurde kohta on lisatud mõned sõnad lindude eluviisi ja välimuse kohta. Nii õpivad lapsed värvides uusi fakte lindude kohta.  Linnupiltide värvimine arendab laste loovust ning tekitab huvi suleliste jälgimise vastu. See on suunatud 5-9-aastastele lastele.

Foto Arne Ader

Otepää veebikaamera

Emajõele tekib jää. Aiu luht, Alam-Pedja ( loodusemees.ee )

Tänavu algas veekogude jäätumine varakult ehk väiksematel ja madalamatel veekogudel juba enne 20. novembrit. Päästeamet teavitas ja keelas inimestel jääle mineku alates 23. novembrist, sest külmade saabudes jäätuvad seisva veega siseveekogude rannaalad ja seejärel veekogude sügavamad osad ning allikatoitelised kohad.

Hiljem tekib jää jõgede voolusängi ja kärestikulised jõelõigud jäävad veel pikalt jäävabadeks. Sademeid oli sügisel palju ja jõgedes veeseis kõrge. Emajõgi on veel jäävaba ja ka vähemad vooluveed ei ole veel jääkatte all..

Vaata Pühajärve veebikaamera pilti: LINK

Vikipeedia kutsub osalema

Teadusfot võidutöö 2021 Peeter Paaver

Välitööd Estonia põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks

Teadusfoto 2023  konkurss kestab kuni 15. detsembrini ja eesmärgiks on populariseerida teadusuuringuid ja nende jäädvustamist. Tegu on osaga ülemaailmsest teadusfotode võistlusest Wiki Science Competition, Korraldajaks Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise võistluse reeglid leiad: LINK

Pildistas LK team

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Metskitsede puhkeasemed varatalvisel ajal

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Novembrikuine eeltalv näitab oma võimu: ööd jäävad päris külmadeks, nädala lõpuni on tuuline ja tuisune. Metsaelanike elu ei ole kerge.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Siidisaba mariõunapuul

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -11,3…-0,8 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991…2020) -0,7…-11,2 kraadi võrra.

Kolmel ööl langes minimaalne õhutemperatuur alla -10 kraadi. Kõige külmem öö oli pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti kella kahe paiku -16,5 °C.

Piiri park kolmapäeval

Uue raamatu sisulehekülg

Teisipäeval, 28. novembril kell 17:30 esitleb Kristel Vilbaste Viru Keskuse Rahva Raamatus oma uut raamatut „Imeline aastaring“.

Raamatusse on kirja saanud vanarahva pärimused, taimsed stressileevendid, tervistavad rituaalid, õnnetoovad esemed…

Taimetark Kristel Vilbaste soovitab lustlikke ja harivaid tegevusi igale vanusele – peamiselt värskes õhus ja looduse rüpes. Raamatus on kümme vahvat ideed igaks kodumaa kuuks.

Esitluse päeval raamat Rahva Raamatu kaupluses 10% soodsam!

Pildistas LK team

Toitumisjäljed vähese lumega

Halljänes        Lepus europaeus

Halljäneste jälgi ja liikumisi märkame üha sagedamini, mis tähendab, et nende arukus on aasta aastalt pisitasa suurenenud.

Toitudes liiguvad halljänesed rahulikult ja märkame ka kraapimisjälgi, et toiduni jõuda. Vahepeal „sitsitakse“ tagajalgadel, et ümbruskonda kontrollida.

Fotod Arne Ader

Talvike ( loodusemees.ee )

Talvike       Emberiza citrinella

Elame eeltalves ja talvikesed tähelepanelikul märkamata ei jää, sest linnud liiguvad salkades ning vahel päris suurtes parvedes. Milliseks jääb nende talvine arvukus, oleneb tegelikult tulevast talvest ja toidu kättesaadavusest.

Pildistas LK team

Soojad jäljed

Mink ehk ameerika naarits    Mustela vison

Mink on meie looduses nn poolveeline kiskja ja imetaja kelle elupaikadeks sobivad veekogude kaldaalad. Nendeks võivad olla nii taimestikurikkad jõed ja ojad, kui järved, tiigid ning mere rannikualad, aga vahel isegi soomaastikud.

Pildistas Epp Harmon

Esimene foorumi liikmete kokkutulek Alliklepas Looduskalendri välibaasis 2008. aastal

Viisteist aastat kestmist tundub tänapäeval pika ajana. Looduskalendri foorumi nn sünnipäevaks loetakse 24. novembrit 2008. aastal.

Tänaseks on registreerunud liikmeid LK foorumis 4574, käsitletud teemasid 802 ja postitusi 897415.

Parimad soovid sümpaatsele rahvusvahelisele huviliste kogukonnale, kes nende aastate vältel on Eesti looduses toimuvale kaasa elanud ja paljud nende hulgast on ka meie kodumaad külastanud.

Õnnitlused!

Meenutusi:

10 aastat Looduskalendri foorumit – kuidas kõik alguse sai?:  LINK

Pildistas Kristel Vilbaste

Kagu-Eestis on kohati lumikatte paksus juba veerand meetrit.

Vaata Pühajärve veebikaamerast: LINK

Pildistas LK team

Peenikese kase pahk

Sellisel peenel kasel kohtab sedavõrra suurt pahka maru harva. Kask ise on inimese rinna kõrguselt umbes kümne sentimeetrise läbimõõduga ja selline suur pahk võib kaaluda sama palju kui kogu kase tüvi.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Väänkael ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 662    Vanim taasleitud väänkael

Väänkael         Jynx torquilla

Lind rõngastati 31. mail 1976. aastal Pärnumaal Hanila külas ja taasleiti 3. juunil 1978, aastal samuti Hanilas. Väänkaela vanuseks jäi 2 aastat ja 2 päeva äike vanus.

Pildistas LK team

Ungrukold lumes

Harilik ungrukold        Huperzia selago

Kõige arvukamaks ja tuntumaks meie kuusikutes ja segametsades kasvavatest koldadest on muidugi kattekold.

Kaitsealune harilik ungrukold kasvab varjulistes metsades ja väikeste kogumikena. Taime püstine harkjalt harunev ruljas peavars võib küündida paarikümne sentimeetrini ja lehed asetsevad ungrukollal tihedalt.