november 2023

Pildirida LK team

Pildistas LK team

Sametkõrgeste kasvukoht

Puidu-sametkõrges       Flammulina velutipes

Puidu-sametkõrgeste väikeseid viljakehi võisime kasvamas märgata juba oktoobrikuus linnaparkide pärnadel, koduaedade viljapuudel, aga nagu teame, linnakeskkonnast korjatud söödavaid seeni ei tasuks toidus tarvitada.

Pildistas Vello Keppart

Oravad  on  talvekarvas

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Lehtpuude võrad paistavad läbi ja seetõttu on seal tegutsejad hoopis märgatavamad.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Harakas ( loodudemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuvaatlejaid kaasa lööma novembrist kuni veebruarini toimuval maismaa talilinnuloendusel, et koguda andmeid meil talve veetvate lindude käekäigu kohta.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

EOÜ kutsub osalema

Maismaa talilinnuloenduse sügisloendus toimub 15.–28. novemberini  üle Eesti
Huvilistele teadmiseks, et meil loendatakse maismaalinde kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Loendusperioodid on 15.–28. november 2023, 25. detsember 2023 – 7. jaanuar 2024 ja 15.–28. veebruar 2024.
Seirel peaksid osalema linnuvaatlejaid, kes tunnevad talilinde hääle ja välimuse järgi.

Tutvu millised on tingimused: https://eoy.ee/maismaa-talilinnuloendus/

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Künnipõllud mustasid ja orasepõllud rohetasid. Jões oli vett piisavalt

Nädal kujunes sombuseks, normist (keskmine 1991-2020) tunduvalt soojemaks ja sajuseks. Õhuniiskus oli suur. Suhteline õhuniiskus püsis ööpäevaringselt enamikel päevadel 90 protsendist suuremana. Päike tuli paksu pilvkatte alt lühikeseks ajaks nähtavale ainult teisipäeval.

Põisenelad püsisid veel lehes

Loodusemehe kalender

Loodusemehe kalender, mis ilmub juba viiendat aastat, on tänavu läbinisti LINNULINE. Ehk siis kogu 2024. aasta pildivalik on lindudest.

Väljavalituteks osutusid järgmised kaunid tiivulised: tutt-tihane, ronk, tait, kuldnokk, kägu, kõrvukräts, kaelustuvi, sookurg, hõbehaigur, suurnokk-vint, salutihane ja leevike. Kalendri esikaanele pääses neist kägu, kes on on  kuulutatud 2024. aasta linnuks.

Loodusemehe kalendri formaadiks on A3, mis võimaldab fotosid esitada tavapärasest suuremalt. Kõik pildid on umbes sentimeetrise valge äärega, mis võimaldab neid soovi korral seinapildiks raamida.

Kalendaariumis on ära märgitud nii riigipühad kui ka maarahva pühad.

Lisaks neile sisaldab kalendaarium kuuväe märke (nn kõvad ja pehmed ajad).

Tutvustab Nele Sõber, Keskkonnaameti projektijuht

Fotod Arne Ader

Tamm, Salevere Salumägi, Matsalu ( loodusemees.ee )

Keskkonnaamet alustab Matsalu ja Soomaa turismiettevõtjate koolitusprogrammiga, mille eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust kestliku turismi teemadest ja kaitsealade väärtustest. Koolitus toimub viie moodulina, millest neli on veebis MS Teams vahendusel. Sellele lisanduvad õpperetked Soomaa ja Matsalu rahvuspargis. Silmaringi avardamiseks on veebikoolitustele oodatud osalema kõik teemast huvitatud.

Ingatsi õpperada. Kuresoo, Soomaa

Fotod Vikipeediast

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea

Pildistas LK team

Põder on koorinud haabu.

Põder          Alces alces

Põdrad liiguvad oma talvistele elupaikadele. Põdralehmad koos kevadiste vasikate või vasikaga, aga noorloomad võivad kaaluda juba pea sajakonna kilo ringis. Esimese eluaasta jooksul hukkuvad vasikatest kuni pooled, suurem osa kiskjate saagina või erinevatesse tõbedesse haigestunult.

Põdrapullid kannavad sarvi, aga novembrikuul hakatakse neid tasapisi maha ajama.

Fotod Arne Ader

Roohabekad ( loodusemees.ee )

Roohabekas ehk roovilbas        Panurus biarmicus 

Roovilbaseid kohati meil esmakordselt umbes poole sajandi eest. Mingi osa meil pesitsenud lindudest rändab lõuna poole, aga talvituma jääb vast kuni tuhatkond lindu.

Tähelepanu vääriva välimusega linde peame tutvustama.

Pildistas LK team

Wulfi turbasammal

Wulfi turbasammal        Sphagnum wulfianum

Wulfi turbasammalt kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.

Ajakirja Eesti Loodus 24. fotovõistluse üldvõidu pälvis Ave Kruusel 

Vaenukägu ehk toonetutt

"Olin juba ammu soovinud seda kauni ja huvitava välimusega lindu näha ja pildistada. Tänavu kevadel see õnnestuski. Minu tuttava aias hakkas tootnetuttide paar väga tihedalt käima ja toimetama. Eriti tundsid nad huvi vana õunapuuõõnsuse vastu, mille nad ka sobivaks pesaks tunnistasid ning oma pojad selles üles kasvatasid", rääkis Ave Kruusel pildi saamisloost.

Kuigi tavapäraselt saab võistluse peaauhinna parim loomapilt, on sama väärtuslikud ka taime- ja seenefotode peaauhinnad. Sel aastal osales võistlusel üle 1000 foto 165 autorilt ning sellega on Eesti Loodus praegu Eesti suurim ja vanim loodusfotovõistlus.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kivitäks ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 656    Vanim taasleitud kivitäks

Kivitäks       Oenanthe oenanthe

Lind rõngastati 5. juunil 2009. aastal Pärnu linnas ja taasleiti 31. juulil 2011. aastal samuti Pärnust. Kivitäksi vanuseks jäi siis 2 aastat, 1 kuu ja 24 päeva ehk eluiga jäi linnul väheseks.

EOÜ kutsub parimaid joonistusi valima

Aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekus 2448 nii käsitsi, kui digitaalselt joonistatud töõd ja seda neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–18-aastased ja vanemad kui 19-aastastelt.

Parimate tööde valimisel saab seekord lisaks žüriile kaasa lüüa ka rahvas.

Rahvahääletus kestab kuni 14. novembrini aasta linnu kodulehel: https://eoy.ee/aul/joonistusvoistlus/rahvahaaletus