november 2023

Päästeamet annab teada

Ilmateenistuse tänase ja eilse lumeolude kaardid

Kuna õhutemperatuur püsinud miinuspoolel, siis on ka siseveekogude pinnale on tekkinud esimene jää, mis on aga veel õhuke ja seega eluohtlik.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala rõhutab, et hetkel veekogudele tekkinud jää ei ole kindlasti veel kandev ja jääle minek on äärmiselt ohtlik. „Eriti palume silma peal hoida lastel, kes esimeste külmadega võivad enim jääle kippuda. Juba käesoleva aasta märtsis on jää või libedate kallaste tõttu elu kaotanud kolm inimest, “ ütleb Virkala.

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Lumikatet on kaardil näha enne õhtupoolikul algavat tormi nii Hiiumaal, Käsmu kandis kui Võrumaal. Eks homme teeme uue ülevaate olukorrast, sest tugeva tormi hoiatus on antud üle kogu Eesti.

Kõikjal lõunakaarte tormituultega peaks kaasnema ööseks tugev lumesadu koos tuisuga ja kui temperatuuri vastu hommikut plussi keerab, siis ka jäide.

Liiklejad palun olge ettevaatlikud!

Kaamerapilt Käsmu meremuuseumist:

Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel ( loodusemees.ee )

Urvalind         Carduelis flammea

Hoolimata äkilisest külmalainest on seni vähemtormiste, aga põhjakaarte tuultega märgata elavnenud linnurännet, aga täna õhtuks peaks meile jõudma lõunakaarte torm koos tiheda lumesajuga.

Läbirändel urvalinde kohtame siin juba alates oktoobrikuust, sest vaid paaril üksikul korral on urvalinnud meil pesitsenud.

Urvalindude parved on erineva suurusega, aga nad on märgatavad. Meile talvituma jäävate urvalindude arvukus on aastate lõikes olnud äärmiselt kõikuv.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Muttide tegevusjäljed

Nädal kujunes tavapärasest külmemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus ‑4,3…1,8 kraadini, mis oli normist (keskmine 1991…2020) 0,4…5,1 kraadi võrra madalam.

Õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani plusspoolel, alates neljapäevast langes alla nulli. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (3,6 °C) mõõdeti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeval ja minimaalne (-9,0 °C) pühapäeval.

Sademeid kogunes nädala jooksul 14,7 mm, mis sadasid maha vihma, lörtsi ja lumena.  Kõige suurem ööpäevane sajusumma (10,4 mm) läks kirja esmaspäeval. Sel päeval tuli enamus sademeid vihmana, aga õhtul hakkas sadama lörtsi ja lund.

Kirja panid Kaja Lotman, Lilian Freiberg ja Sandra Urvak Keskkonnaametist

Pildistas Sandra Urvak

Paneeldiskussioonil arutlevad vasakult vaadates Tiit Randla, Andres Tarand, Eerik Leibak, Rein Kuresoo ja Uudo Timm

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 30. juubelile pühendatud seminar toimus reedel, 10. novembril Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal. Kokku oli tulnud poolsada ühel või teisel moel rahvusparkidega seotud inimest. Sisutihe päev möödus soojas ja sõbralikus meeleolus, kõneldi nii tõsisematel teemadel, meenutati olnut, planeeriti tulevikku, aga visati ka nalja.

Teadusuudiseid koostab Marko Mägi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog

Foto Arne Ader

Aulid rändel ( loodusemees.ee )

Linnud on üks paremini jälgitav liigirühm, kelle käekäik peegeldab ökosüsteemi toimimist. Aastas talvitab Läänemerel 4,4 miljonit veelindu. Tõmmuvaera ja auli maailma populatsioonist talvitab Läänemerel vastavalt 74% ja 40%, mistõttu on need liigid siin erilise tähelepanu all.

Liikide ja elupaikade kaitseks loodud kaitsealade seas on näiteks Natura 2000 kaitsealad. Need Euroopa Liidu seadustega kaitstud alad moodustavad suurima kaitsealade võrgustiku. Kogu ökosüsteemi kaitsmiseks mõeldud alasid on nii maal kui ka merel ja need peaks säilitama või vajadusel taastama üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi.

Pildistas LK team

Põdra magamisase

Põder       Alces alces

Põtrade sügisest elukorraldusest sai kirjutatud laupäeval: LINK

Kuid mahasadanud kerge lumikate muudab arusaadavaks suurte loomade tegevuse.

Pildistas LK team

Selline näeb välja seade mida Maaülikool seirel kasutas

Viimases püügis enam liblikaid ei olnud

Pildistas LK team

Kui kiilassilm ongi saabunud LK veebi üle kontrollima

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea

Kirjutas ja videod salvestas Uudo Timm

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Tänavusest sügisest lendorava metsades jääb meelde mitu tähelepanekut.

Pildistas LK team

Pärliread jõe kaldaheinas

Samakõrgusjooned

Foto Arne Ader

Kuldnokad ( loodusemees.ee )

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kui meil pesitsenud kuldnokad on juba oma talvitusaladel Belgias ja Hollandis, siis läbirändavaid kuldnokasalkasid, kes meile saabunud nii põhja- kui ida suunalt, märkame kuni siseveekogude jäätumiseni või suurema lumesajuni, mis maapinna valge vaibaga katab.

Pildistas LK team

Möödunud hooaja heitsarv

Põder       Alces alces

Vanematel põdrapullidel algab sarvede heitmine novembris ja kestab detsembris. Nooremaid pullikesi võime sarvedega kohata kuni veebruari lõpuni, aga vahel isegi märtsikuul.

Põdrad rändavad suvistelt toitumisaladelt talvistele elualadele kuivematesse elupaikadesse ja neid võime kohata isegi lühikeseks jäänud päevasel ajal mitmekesi koos liikumas.

Pildistas LK team

Rohetiksik

Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik        Chlorociboria aeruginascens

Sügised on meil hakanud muutuma hilisemaks ja soojemaks, aga seoses eelnimetatuga on hakanud kahanema ka sügisvärvid. Vähevärvikaks muutunud metsas torkavad kirkad värvid lihtsalt silma.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Pruunselg-põõsalind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 659    Vanim taasleitud pruunselg-põõsalind

Pruunselg-põõsalind         Sylvia communis

Lind rõngastati 27. juulil 2000. aastal Viljandimaal Sürgaveres ja taasleiti 18. augustil 2002. aastal samuti Sürgaverest. Linnu vanuseks jäi  2 aastat ja 21 päeva, aga väikese linnu eluiga jäi lühikeseks.