november 2023

Silma õpikoda kutsub osalema

Kutsume kõiki huvilisi sel laupäeval, 11. novembril kell 11 Põõsaspea perepäevale.

Retkel tutvustame piirkonna geoloogilisi väärtusi, ala tähtsust linnuvaatluskohana ja palju muud. Palume selga panna soe riietus ja kaasa võtta piknikusöök ning kuum jook.

Võimalusel võtke kaasa binokkel ja fotoaparaat. Võtke lapsed kaasa sest nende jaoks on tore otsimisleht rannas leiduvate merekarpide ja vetikate kohta. 

Üritus on tasuta, selle läbiviimist toetab Kliimaministeerium. Palume enda osalemine eelnevalt registreerida meie kodulehel: LINK

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Sõrve looduskaitseala loomise algatas Harku vald 2006. aastal ja alles nüüd peaks 2257,5 hektari suurune kaitseala saama teoks.Sõrve looduskaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ja Saue vallas Vatsla külas, kus on veel säilinud mitmekesine loodusmaastik.

Fotod Arne Ader

Rääkspardid ( loodusemees.ee )

Rääkspart      Anas strepera

Rääksparte võis meil tänavu pesitseda üle paari tuhande paari, aga oma nüüdsetele pesitsusaladele saabusid nad alles kolmveerand sajandi eest.

Pesitseti arvukamalt lääne-rannikul ja suursaartel, aga mujal vähearvukamalt kuid ka siseveekogudel.

Salvestas LK team

Metsaalused on vett täis

Tänane sügishommik Taruma vihmast tilkuvas haavikus: suur kirjurähn, hallpea rähn ja teder.

Tartu loodusmaja ja Unesco ühendkoolide võrgustik kutsub 4.-12.klassi õpilasi ja täiskasvanud loodushuvilisi osalema rahvusvahelisel ingliskeelsel keskkonnateemalisel veebiviktoriinil

Tänavu keskendub viktoriin loomingulistele keskkonnasõbralikele lahendustele ja raamidest välja mõtlemisele.

Viktoriin tutvustab nii Läänemere piirkonna kui ka ülemaailmseid kestliku arenguga seotud väljakutseid ja nende võimalikke lahendusi. See on hea võimalus tabada mitu tarkuse kärbest korraga – õppida Läänemere-äärsete riikide keskkonnaseisundi kohta, saada keskkonnateadlikumaks, parandada info otsimise oskusi ja õppida inglise keelt.

Viktoriini ajal on lubatud on kõigi materjalide kasutamine ja veebist otsimine, et osalejate info otsimise ja analüüsimise oskusi treeninda.

Viktoriin toimub kolmes vanusegrupis:

Pildistas Aivar Hallang

Limane tuhattõlvik Alutagusel (november 2023)

Limane tuhattõlvik        Multiclavula mucida

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumi näärelehise kibuvitsa lehtedel

Nädal algas lumise hommikuga. Maad kattis õhuke (<1 cm) lumikate, mis juba enne lõunat ära sulas.

Ööpäevane temperatuuriamplituud esmaspäeval oli väike. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis sel päeval ühe plusskraadini ja minimaalne termomeetrinäit langes õhus -0,3 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 0,3 °C, mis jäi normist ligi kolme kraadi võrra madalamaks.

Vaade Piiri pargile

Raamatut tutvustab Lilian Freiberg, keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Raamatu kaanepildi autor Tuule Müürsepp

Tänavu täitub Karula rahvuspargil 30 aastat. Killuke Karulast sai selleks puhuks koondatud raamatusse „Pildikesi Karula rahvuspargist“ – Pühendedü Karula inemiisile lähikselt ja kavvõmbalt. Läbi lugude ja piltide saab asuda teekonnale mööda Karula kuplilist, järvede- ja metsarikast maastikku, põigata aegade taha, heita põgusa pilgu Karula looduse ja inimeste koostoimimisse.

Raamatu andis välja Keskkonnaamet, koostas Lilian Freiberg, kujundas Epp Margna ja keeletoimetas Leelo Laurits.

Loe raamatut veebist: 👇https://online.fliphtml5.com/gjavf/kdwl/#p=1

Karula rahvuspark loodi 1993. aastal hoidmaks Lõuna-Eestile iseloomulike  metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust ja kultuuripärandit.

Pildistas LK team

Kilpjalamets

Kilpjalg        Pteridium aquilinum

Kilpjalgade suured kasvukohad jäävad nii kuivadesse leht-, kui okasmetsadesse, aga meie levinumaid sõnajalataimi märkame kasvamas ka raiesmikel, metsaveertes, teeservadel või võsastikes.

Pildistas LK team

Muraka soomaastik

Muraka soostik asub Alutaguse ja Lüganuse valdade maadel, koosnedes 60% ulatuses rabadest, mille pindala on 12 793 hektarit.

Kui Muraka looduskaitseala loodi 1938. aastal, siis Alutaguse rahvuspargi loomisega 2018. aastal jäid Muraka soostiku raba-, siirdesoo- ja madalsoo alad, mida ümbritsevad rikkaliku elustikuga loodusmetsad, rahvuspargi koosseisu.

Soostik

Fotod Arne Ader

Piilpardid ( loodusemees.ee )

Piilpart      Anas crecca

Järjekordne sügistorm sai läbi, jättes valitsema kauni sügispäeva. Keerutanud tormituuled sundisid veelinnud vaiksematesse lahesoppidesse varjuma. Ujupartidele ongi sellised varjulised taimestikurikkad lahesopid headeks toitumispaikadeks ja seda nii merelahtedes kui sisevetel, aga ujupardid vahetavad sügisrände aegu sageli oma toitumiskohti.

MTÜ Loodusajakiri kutsub osalema

2021. aasta konkursi loomafotode 1. auhind, Vikipeedia auhind - Kaarel Tammann

Ajakirja Eesti Loodus tänavuse fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub esmaspäeval 6. novembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu).

Programm

Tervitussõnad: Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja

Ettekanne:

Minu teekond looduspiltide jäädvustamiseni: Veljo Runnel, bioloog, loodusfotograaf ja loodushelide salvestaja

Parimate võistlustööde esitlus

Auhindade kätteandmine

Üritusele loob muusikalise meeleolu Eva-Lotta Vunder. Üritus on tasuta ja kestab pisut üle kahe tunni.

Pildistas LK team

Salehundlase töömaa haaval

Haava salehundlane         Agrilus ater

Tegemist on vanades aga valgusrikastes haavikutes elutseva liigiga,  kuid äärmiselt haruldase ja vähearvuka kahjuriga.

Teada andis rõngastaja Peeter Merekivi

Fotod Arne Ader

Piiritaja ( loodusemees.ee )

Piiritaja ehk piirpääsuke      Apus apus   

Piiritaja korduspüük toimus tänavu 10.07.2023. aastal Vändras. Linnu oli Peeter rõngastanud 26.07.2014. aastal 1a+ vanuse  linnuna Vändras.

Loodusrekord nr: 569 on uuenenud: LINK

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kassikakk ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 653    Vanim taasleitud kassikakk

Kassikakk        Bubo bubo

Lind rõngastati 3. juunil 1984. aastal Pärnumaal ja taasleiti 15. märtsil 1987. aastal samuti Pärnumaal. Kassikaku vanuseks jäi 2 aastat, 9 kuud ja 11 päeva. Suure linnu kohta väga väikene tulemus.