aprill 2024

Kuvatõmmiseed ja salvestused Liz, LK foorumist

Isaslind saabus pesale, kui sõjaväe õppuseid keskpoügoonil oli juba kuulda

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Videoklippide valmimist toetas KIK

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Koostab ja koolitust korraldab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpp ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 725    Rände pikkused – hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp        Muscicapa striata

Pildistas LK team

100 meetrine teelõik

Ainult inimtühjas kandis, kui viimaste päevade vihmased ilmad on teed poriseks muunud võib midagi sellist tähelepanelik liikuja märgata – Alutaguse vallas Tagajõel.

Kähriku jälg

Kähriku ümarad jäljed

Metssea sõrgatsite jäljed

Kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kotkapaar ja kaks muna pesas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Pildistas LK team

Selline näeb välja metskurvitsa täiskurn

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Metskurvitsad pesitsevad meil nii kevadel (aprillis-mais) kui teistkordelt ka suvel (juunis-juulis). Sellest metskurvitate isalindudel ka pikk mängulennu aeg, mis peale päikeseloojangut suve keskpaigani kuuldub. Teadupoolest nepiisandad poegade hooldamisest osa ei võta, neid kasvatab emaslind üksinda.

Pildistas ja jutustas Kristel Vilbaste

Harilik hiirekõrv

Harilik hiirekõrv       Capsella bursa-pastoris

Keskkonnaagentuur ja Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetool kutsuvad kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus series

Foto Vello Keppart

„Ingli” jälg aknaklaasil. Tiibade siruulatus 91 cm viitab varese suuruse linnu kokkupõrkele aknaga

Lindude lendamine vastu klaaspindu on üheks peamiseks põhjuseks nende hukkumisel.

Ekslikult arvatakse, et see puudutab vaid linnas elavaid linde, kuid tegelikult on klaaspinnad neile ohtlikud olenemata asukohast. Elupiirkondade laienemise tõttu on probleem muutunud üha suuremaks ning sellele aitab kaasa ka suurte klaaspindade trend hoonetel.

Rajakaamera salvestused LK team

Kevadine pruunkaru

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Umbes kuu aja pärast võivad emakarud indlema hakata. Täiskasvanud emasloomad indlevad meil tavaliselt üle aasta. Karude jooksuaja alguse märkideks looduses on rohelised haavalehed puudel. Urvad haabadelt juba pudenevad.

Need, kes noorte karuhakatistega ringi liiguvad, hoiavad suurtest isasloomadest eemale.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Naadi ja võilille lehed on juba suured

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,8…13,1 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni kümne kraadi võrra. Neljal päeval ületas ööpäeva keskmine õhutemperatuur 10 °C piiri.

Kolmapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,4 °C. Varem pole viimase 102 aasta jooksul Jõgeva ilmajaamas õhus nii kõrget termomeetrinäitu aprilli esimesel kümmepäevakul esinenud. Ööd püsisid soojad.

Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti neljapäeval 4,5 °C.

Vihma sadas nädala jooksul üheksa millimeetrit. Kõige sajusem oli pühapäev, kui ööpäevaseks sajuhulgaks kogunes viis millimeetrit. Sajuta jäid esmaspäev ja kolmapäev.

Keskonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Konnatiik ( loodusemees.ee )

Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.

Millal osaleda?

Kahepaiksete vabatahtlik seire toimub perioodil 15.04-30.06.2024. Selleks, et ükski liik ei jääks kahe silma vahele on vaja seireks valitud sigimisveekogu külastada mitmel korral, minimaalselt kahel korral. Sellisel juhul võiks jääda vaatlused vahemikku aprilli lõpp kuni mai lõpp. Lisaks päevasele vaatlusele võiks veekogu külastada, ühel korral, ka peale päikeseloojangut. 

Kuidas osaleda?

Salvestas Liz, LK foorumist

Hommik kakupesas

Kassikakk        Bubo bubo

Laupäeva õhtupoolikul koorus pesaalusel kakupoeg. Esimese muna munes emaslind 12. märtsil ja arvatavalt teise kolm päeva hiljem 15. märtsil.

Nii kujunes haudeaja pikkuseks 32 päeva.

Hea, et kakupaari pesaalus on katusega, sest eilne ja öine vihm oleksid kakupesa läbi leotanud.

Pikal söötmise videol on näha ka kakupoega.

Pildistas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Õitsemist alustavat kopsurohtu peab märkama

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Karmel Ritson

Alates esmaspäevast, 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.