Mai 2024

Kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hommik kuldnokkade pesakastis

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapoegade koorudes lakkab vanalindude laul ja muutub nende käitumine. Kes on kuldnokkadele pesakasti ülesse pannud, võib kuulda pesakastist kuldnokapoegade säutsumist.

NB!

Kaamera heli tuleb vaatajal sisse lülitada kaamerapildi paremast nurgast

Jäljed pildistas LK team

Mägra foto Tarmo Mikussaar

 Mägra jäljed tunnete porisel pinnal ära

Mäger        Meles meles

Kus siis mägralinna otsida, kui oled jäljed leidnud?

Mägralinnaku uruavad võivad paikneda varjatult kas vaarikate, nõgeste või kilpjalgade varjus ja seda kergelt kühmulisel lauskmaal. Saaremaal võime mägralinnakuid kohata kraavide kallastel. Vahel võime leida linnaku ka kuivast männikust. Mägraurud on mitme sissepääsuavaga, mille äratundmisele aitab kaasa uru ees oleva vao järgi, et loomad seda ikka kasutavad.

Video ja kuvatõmmised Sappheira, LK foorumist

Kalakotkas     Pandion haliaetus  

Video on eile päeval toimunust, kui Iiirise pessa ilmub teine kalakotka emaslind ja pesa isaslind ei tee võõrale daamile liiga...

Tundub, et teistel ümbruskonna kalakotkastel on samuti pesitsemisel probleeme või on pesasid rüüstatud röövlindude poolt. Ka täna tiirutas võõras pesa ümbruses.

Kuvatõmmis Marfo, LK foorumist

Kotkapojal on ikkagi haav vasaku tiiva all

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kakupoeg ja emaslind täna hommikul

Kassikakk        Bubo bubo

Sel aastal kasvab pesaalusel ainult üks kakupoeg, kes saab täna viie nädala vanuseks. Huvitav, kas pesaalusel veedetakse veel nädal või veidi rohkem aega?

Maapinnal pesitsevate kassikakkude pojad lahkuvad pesast varem, kui pesaalusel kasvanud, aga jäävad pesa lähedusse hulkuma.

Pildistas LK team

Mage sõstar õitseb

Mage sõstar        Ribes alpinum

Kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Õhtune perepilt

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Pöialpoiss

Rekord nr. 736    Rände pikkused – pöialpoiss

Pöialpoiss         Regulus regulus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi osakond Tallinnas Väike-Illimari 12

Kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Noorema kotkapojal on kas vasakul küljel haav või toitmise aegu saaklinnu verega määrdunud

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumist

Uus asukas külastab pesa juba mitmendat päeva järjest

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Isaslind saabus röövikuga poegi toitma, aga oli koorunute jaoks suur ja tuli isaslinnul omal ära süüa

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapaari pesakastis koorusid eile seitsmest munast viis uut ilmakodanikku päeva jooksul. Näha on veel kahte koorumata muna.

Rajakaamera video Gunnar Karindi

Pildistas LK team

Metssiga      Sus scrofa

Kui emisel on saanud põrsad paari nädala vanusteks, liitutakse uuesti teiste emistega ühiseks karjaks, sest lihtsam on põrsastel silma peal hoida või neid kiskjate eest kaitsta. Kui mõni seakarja emistest peaks hukkuma, siis tema järeltulijate eest hoolitsevad teised karja liikmed.

Vanem ja kogenuim emis juhib kogu metssea karja, et kõigile ohtudele ühiselt vastu astuda.

Aprilli lõpuks sai metssigadl poegimise aeg läbi ja emised imetavad oma põrsaid kolme kuu vältel.

Kirja pani Kalle Kõllamaa, keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.

10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Tähtsündmusel on mõlemad vanalinnud

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnoka emaslind munes pesakasti seitse muna, viimase neist 4. mail.

Kuldnokkadest enne poegade koorumist: LINK

NB!

Kaameraheli tuleb vaatajal sisse lülitada alt paremast nurgast.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kevadkogrits

Kevadkogrits    Gyromitra esculenta

Kevadkogritsad kasvavad üle Eesti ja seda nii maapinnal kui ka okaspuu kõdupuidul. Vahel võib kasvukohas kogritsate arvukus seenelist üllatada.