Mai 2024

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kivirullija

Rekord nr. 733    Rände pikkused - kivirullija

Kivirullija         Arenaria interpres

Pildistas Kristel Vilbaste

Külmavõetud murel

Sünoptik Kairo Kiitsak andis teada, et Lääne-Eesti saared ja mõned meremõjuga rannikupiirkonnad pääsesid öisest ja päikesetõusu aegsest külmast, aga mandril langes temperatuur kahe meetri kõrgusel -2..-5, kohati kuni -7°C-ni, maapinnal isegi kuni -10°C-ni.

Öised jäljed murul

Video salvestas Liz, LK foorumist kuvatõmmis

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Vaatlustorn Räpina poldril

Laupäeval saavad huvilised tornides linde vaadelda

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub laupäeval, 11. mail tähistama rahvusvahelist rändlindude päeva lindude vaatlemisega tornides. Huvilised saavad linde vaadelda iseseisvalt või osaleda juhendatud linnuvaatlusel.

Mai teisel laupäeval toimuvast tornide linnuvaatluspäevast saavad osa võtta kõik huvilised, vaadeldes linde iseseisvalt ükskõik millises tornis või osaledes juhendatud linnuvaatlusel. Lisaks rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamisele selgitab ornitoloogiaühing välja ka kõige linnuliigirikkama torni.

Transpordiamet annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Siili laip maanteel

Maikuus algas taas metsloomade aktiivsem liikumine ning sel ajal tasub sõidukijuhtidel eriti ettevaatlik olla, sest teele võivad sattuda eelmise aasta põdravasikad, metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja paljud teised loomad.

Transpordiamet alustas möödunud nädalal jaanipäevani kestva öise metsloomahoiatusega muutuva teabega liiklusmärkidel. Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, on metsloomadel loomupäraselt suurem liikumisaktiivsus.

Pildistas LK team

Hiirekõrvas kaseleht

Arukask         Betula pendula

Pildistas LK team

Mätastarn

Mätastarn         Carex cespitosa

Mätastarnade kasvupaigad jäävad soostunud niitudele, luhtadele ja lodumetsadesse, olles päris tavaline meie looduses. Pokud võivada sirguda kuni meetri kõrguseks. Tegu on lõikeheinaliste sugukonna ja tarna perekonna esindajaga.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Toompihlakas

Toompihlakas        Amelanchier

Toompihlakad kasvavad meil heitlehiste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemate põõsaste või madalalate puudena.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Nädala alguses hakkasid Sahhalini kirsipuud õitsema

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 9,1…15,1 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) 0…6,9 °C võrra.

Kõige soojem ilm oli esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 23,4 °C. Soojale päevale järgnes soe ja sajune öö, sademete summaga 0,8 mm ning minimaalse õhutemperatuuriga 10,4 °C.

Järgnevad ööd olid tunduvalt jahedamad ja minimaalsed õhutemperatuurid kõikusid kolmapäevast pühapäevani 0,6…3,2 kraadini. Vihma rohkem nädala jooksul ei sadanud. Jahedamatel päevadel (kolmapäev, neljapäev ja pühapäev) jäi maksimaalseks õhutemperatuuriks 16…17 kraadi piiresse.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Koorumiseni ei lähe enam pikalt

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Pesitsev kotkapaar ja võõras isaslind lennus

Kalakotkas     Pandion haliaetus 

Veebikaamera alustas tööd 27. aprilil kui emaslind Iiris oli pesasse munenud kolm muna 15, 18 ja 21. aprillil. 1. mai varahommikul kella poole viie paiku saabus võõras rõngastamata isalind pesale ja sellest ajast on pesaelu olnud tänaseni häiritud.

1.mail veeretas võõras isalind kurnast välja pesaveerele ühe muna, järgmise muna 2. mail, mille aga arvatavalt emaslind Iiris tagasi veeretas.

Pildistas ja rajakaamera video salvestas Urmas Kink

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Laulurästa pesa

Laulurästas       Turdus philomelos

Meie metsalooduse suurima arvukusega rästaliik ja koos vainurästaga pisemaid rästaste esindajad.

Pesa ehitatakse enamalt jaolt kuusele peenetest oksaraagudest ja samblikest, aga pesa sisemus näeb välja kena ning kausikujuline, mis koosneb linnu süljega segatud kõdunenud puupurust ehk teiste lindude pesadega ei ole võimalik segi ajada.

Koostas Tiiu Tali, Eesti Ornitoloogiaühing
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator

Fotod Arne Ader

Muutused vaatluste arvus varasematel tulijatel viimase nädala jooksul.

Täpikhuik - kaks vaatlust > 6 vaatlust.

Lõopistrik - 6 vaatlust > 18 vaatlust, alates 26.04 vaatlusi pea igapäevaselt.

Herilaseviu - üks vaatlus > 3 vaatlust.

Räästapääsuke - 7 vaatlust > 31 vaatlust, alates 28.04 vaatlusi igapäevaselt.

Video salvestas LK team

Pildistas Jaan Mitt

Õhtuhämaruses liikuv põder koos kahe vasikaga

Põder          Alces alces

Aprilli teisel poolel algas põdralehmadel poegimine, aga see täieneb maikuus.

Esmakordselt poegivatel kuni paariaastastel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.

Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid toiduks tarvitama.

Pildistas LK team

Jänesekapsas alustas õitsemisega

Harilik jänesekapsas          Oxalis acetosella

Meie looduses ei ole teisi õistaimi, mis täielikult varjus õitseksid.

Jänesekapsa õhkõrnad, ristikut meenutavad haprad lehed on vaid paari rakukihi paksused ja kuivamise vastu puudub neil kaitsekiht. Nende kasvukoht jääb sageli kuusikute kaitsvasse hämarusse. Õitseaeg on alanud, kuid valgusküllastes metsades me jänesekapsaid ei leia.

Iga jänesekapsa õierao tippu kaunistab üksainumas õis ja kui hapukat lehte mekkida, siis võime küsida, kas see õbluke vars suudab taime toita?