september 2024

Video salvestas Gunnar Karindi

Arvatavalt on tegu sama perekonnaga ehk põdramamma ja vasikaga, kes kevadel karu eest põgenesid

Põder        Alces alces

Kas videos nähtav emapõder on juba innelnud? Teadupoolest kestab innaaeg veel oktoobris.

Inna saabudes sunnib põdralehm vasika enese juurest lahkuma ja kui noor põder ei mõista vanalooma käitumist, peletab lehma indlemist passinud põdrapulli saabumine juba vasika eemale.

Innaaja möödudes otsib põdralehm oma vasika uuesti ülesse, aga need indlemise aegsed paar nädalat peab vasikas iseseisvalt hakkama saama.

Peategelast pildistas Kärt Miljaste

Tegevusjäljed ja video LK team

Jooksuaeg paneb suured ja uhked loomad aktiivsemalt liikuma. Ilus vaikne hommik, kerge udu maas ja nii me vaatasime tõtt umbes viis minutit

Põder        Alces alces

Meie metsade suurimate põdrapullide õlakõrgus küündib üle kahe meetri ja kaalult kuni kuussada kilo – võimas. Põtrade esijalad on pikemad, kui tagumised, mis tagab hea liikuvuse ka risustunud metsades ja veekogudes.

Kirjutas ja pildistas Jaanis Prii Saaremaalt

Sutu rand Saaremaal

Täna, pühapäeval, 22. septembril lõppeb suvi ja algab sügis. Mitte ainult astronoomiliselt, vaid päriselt ka. Veel eile, laupäeval oli merevesi minu kodukohas Saaremaal, Sutu lahes suviselt soe. Vee temperatuur oli 19 kraadi. Mõnus ujumine.

Täna keerab tuule põhja ja see viib Saaremaa lõunarannikul sooja vee rannast ära. Suvel mandrimaa külalised ikka vahel küsisid, „kus see kõige soojem merevesi ka on ? “. Muidugi vahel on nii ja naa, aga tavaliselt on vesi kõige soojem seal, kus tuul mere poolt. See peab sooja vee lahtedes sees.

Vihmaga suuremat osa Saaremaad sel suvel ei kostitatud. Juunikuus sadas Roomassaares 48 mm, juulikuus 55,8 mm ning augustis 55,9 mm.

Osalema kutsub EOÜ

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kägu

Oktoobri lõpuni kestval veebiviktoriinil saavad huvilised kontrollida oma teadmisi aasta linnu käo kohta ning võita auhindu.

Aasta linnu veebiviktoriinil tuleb vastata kahekümnele põnevale küsimusele, mis varieeruvad käo bioloogiast ilukirjanduse ja rahvapärimuseni.

Meelde tuletab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk

Eesti Looduse möödunud aasta fotovõistluse võidutöö vaenukäost. Autoriks Ave Kruusel

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias.

Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

Pildistas LK team

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 Jõhvikad on valmis ja neid on tänavu palju. Karu on jõhvikalt tulnud ja tema hunnik on kirjatud arvukalt seedimata punaste marjadega – hulk toitaineid on lihtsalt raisku läinud.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Karvasjalg-kakk

Rekord nr. 790     Rände pikkused – karvasjalg-kakk

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk          Aegolius funereus

Video salvestas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Pistesääsk

Eestis elab umbes 32 pistesääsklaste liiki, aga viiest erinevast perekonnast ja ohvri verd vajavad pistesääskede emased isendid pärast paaritumist, sest munade valmimiseks on vajalik valkude olemasolu. Sääsevalmikute elu jääb siiski üürikeseks, sest isased elavad tavapärasemalt umbes nädala jagu ja emased, kui mõne üksiku liigi talvitusperiood välja jätta, paar kuud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Keelikurohi

Harilik keelikurohi       Carlina vulgaris

Keelikurohud kuuluvad korvõisikulist hulka ja meie looduses kasvab kolm raskelt eristatavat alamliiki. Keelikurohtude seemneid müüvad ka aianduskauplused, aga seda põhjusega.

Looduses eelistab kasvukohal lubjarikkamat pinnast, kasvades loodudel ja hõredamas metsas, kus võib sirguda kuni meetriseks taimeks ning meenutab eemalt vaadates ohakaid. 

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub osalema

Möödunud aasta võidutöö, Kristo Ets

Pärl kui uue elu alge

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil “Märka mind!”- 2024

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukaid, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Teada annab Arne Ader

Head loodushuvilised.

Esmaspäeval avas loodusemees.ee uue alamlehe, mis sai nimeks LOODUSÕPE.

Loodusõhtute, loodusretkede ja erinevate koolituste teave on nüüdsest koondatud ühte kohta.

Veebilehe kõige ülemises osas on rubriik HETKEL FOOKUSES, kus on välja toodud lähiajal toimuvad esinemised ning olulised teemad. Sealt edasi leiab Loodusemehe esitluste, retkede ja koolituste lühikesed lahtikirjutused.

Alanud nädala lõpus on fookuses üks piltide ja videotega kõnetund kodumetsa teemal, mis toimub Metsarahvapäeva raames Võrumaal.

Kes parajasti Lõuna-Eestis, tulge kuulama! Plaanin rääkida püsimetsandusest, otsides tasakaalu stiilis "vähem raha, rohkem rõõmu"! Sissepääs on tasuta, ent tarvilik on osavõtu registreerimine.

Linnuretkedele kutsub osalema Marko Valker

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Sookured

Silma Õpikoda kutsub loodushuvilisi sel laupäeval, 21. septembril Matsalu rahvusparki lindude sügisrännet jälgima. Meie juhendatud loodusretk algab Matsalu lahe põhjakaldal asuvas linnurikkas Haeska külas. 

Alustame retke lahe ääres vee- ja rannikulindude vaatlemisega. Õhtu saabudes läheme sookurgede ööbimislendu jälgima. Nende majesteetlike lindude parvede jälgimine ja häälitsuste kuulamine on üks võimsamaid elamusi sügiseses looduses.

Kureparvede ootamise ajal on võimalik näha ka teisi linde, kes rannamaastikel tegutsevad.

Linnuvaatlusest huvitatud seltskondadele korraldame sarnaseid retki ka Matsalu loodusfilmide festivali ajal, mis toimub 25. kuni 29. septembrini. 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kaunis sügisaster

Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,4…18,5 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kahe kuni seitsme kraadi võrra. Neljal päeval ületas keskmine õhutemperatuur 18 kraadi. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kahel päeval üle 24 °C (esmaspäeval 24,6 °C ja pühapäeval 24,1 °C).

Samuti püsisid ööd väga soojad. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti neljapäeval 9,8 °C. Kõige soojemal ööl (reedel) jäi minimaalseks termomeetrinäiduks õhus 15,8 °C.

Sademeid kogunes nädala jooksul 15 mm. Kõige sajusem oli reede, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 11 mm, esines äikest.

Art Villem Adojaan, suvise aialinnupäeviku 2024 koordinaator, www.eoy.ee/aed

Suvise aialinnupäeviku 11. hooaeg läheneb lõpule, kuid enne kokkuvõtete tegemist on veel paar nädalat aega vaatada oma päevik kriitilise pilguga üle. Kas kõik kirja pandud liigid sai õigesti määratud ja sisestatud?

On oluline, et päevikutes oleks kirjas vaid vaatlused, mille liigimäärangus ollakse veendunud. Kui kahtlete mõnes määrangus, küsige julgelt abi aadressilt aed@eoy.ee või kirjutage päeviku veebilehel oleva vormi kaudu.

Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Kaamera ees toimuvat tutvustab Katrin Kaldma, rmk.ee  

Veebikaamera kuvatõmmised

Lepamaimud kaamera ees. Veebikaamera objektiivi katte kaitse kattub vetikatega ja langenud puulehtedega eks seda tuleb puhastada

Ebapärlikarp          Margaritifera margaritifera