september 2024

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Teder

Teder        Tetrao tetrix

Tetrede arvukus on viimase poole sajandiga oluliselt vähenenud ja seda kogu Euroopas.

Eestis on tedred paiksed linnud. Sügis tähendab tetredele muutuste aega. Suvel toituti ja liiguti peamiselt maapinnal, kus emaslind üksikvanemana oma pesakonna üles kasvatas ja augustikuus pojad iseseisvusid. Sulgimise lõppedes hakkavad nii vana- kui noorlinnud maapinnal metsamarjadest ja putukatest toitumiselt üle minema talvisele kasepuude pungadest toitumisele.

Pildistas LK team

Keskaegsel külakalmistul kasvava ohvritamme vanuseks hinnatakse nelisada aastat

Tartumaal kasvav Kodavere tamm, Rootsiaegne tamm on pühapuu Kodavere kihelkonna Ranna külas. Tamm kasvab üsna lagedal väljal, aga on maanteelt kergelt huvilise jaoks märgatav hoolimata sellest, et ohvritamme ümbrusesse on istutatud nooremaid tammesid.

Ohvritammest on tänaseks säilinud ainult üks puuharu. Juba 1912. aastal paigaldati tammele toestuseks metallist karkass, hiljem tüveõõnsus betoneeriti ja aja jooksul on tammelt kõrvaldatud ka üksikuid kuivanud oksi.

Pildistas Kaido Einama

Arusisalik

Arusisalik       Zootoca vivipara

Varasügisesed kaunid ilmad lasevad arusisalikud sooja päikesepaistet nautima, kas majapalkidele, kividele, kändudele, lauavirnale, puuriidale või matkaraja laudteele.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Maharaiutud Aburi hiis

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul kahjustaks metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste elluviimine meie loodust.

Ühendused tõid täna Kliimaministeeriumile saadetud kommentaarides välja, et plaanitavad muudatused võimaldavad jätkuvalt kaitsealasid järk-järgult lagedaks raiuda, samuti on taunitav plaan lubada Eestisse ulatuslikke ja elustikuvaeseid istandikke.

Video salvestas Ann Aotäht Sarv

Kukemarjad ja kuremarjad

Jõhvikal käis Kristel vilbaste

Jõhvikaid on nii palju nagu oleks maha kallatud, lagedamal siiski vähem, ilmselt mõjus kuivus

Septembri teine pühapäev on pea alati õige jõhvikakorjamise „aeg“ - marjad ei ole toored.. Nii et jõhvikat on, aga otsige puisrabast, mitte lagedalt.

Selline oli eilne jõhvikasaak

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Herilaseviu

Rekord nr. 787     Rände pikkused – herilaseviu

Herilaseviu      Pernis apivorus

Eesti Loodusmuuseum kutsub seenenäitusele

12.–22. septembril toimub Eesti Loodusmuuseumi traditsiooniline, arvult juba 62. seenenäitus.

Huvilised on oodatud tutvuma nii söödavate, mittesöödavate kui ka mürgiste seentega. Eesti metsade seeneriik on mitmekesine ja kaunis, seda kõike meie näitusel näeb!

Kõikidele küsimustele aitavad vastused leida meie eksperdid ja konsultandid. Muuseumipoes pakume seeneteemalisi meeneid, ehteid ja kõike, mida seenelkäigul vaja läheb!

Näitus on avatud iga päev kell 10–18. Sissepääs muuseumipileti ja Muuseumikaardiga. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Sarapuud

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Kui veel suve alguses paistis sarapuudel pähklialgeid, siis pähkliaasta jääb kahjuks päris viletsaks. Rikkalikud pähkliaastad korduvad tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant.

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib täiseas kasvada kümnetüvelisena, olles püstine, hästiharunev ja kõrgeks kasvav põõsas. Sarapuud eelistavad lubjarikkaid muldi, kasvades hästi Lääne- ja Põhja-Eestis, aga samuti Lõuna-Eestis ning Pandivere kõrgustiku sega- või lehtmetsa alusrindes.

Pildistas Olav Parkson

Tänavusuvine noorlind võrkaial

Kägu         Cuculus canorus

Aasta linnu peidulise eluviisiga kägusid me just sageli ei pruugi tegutsemas märgata, aga noorlindude sügisrände aegu on tavaliselt kohtumised kõige tõenäolisemad. Kägude välimikku ilmestavad pikad ja teravaotsalised tiivad ning samuti pikk ümara otsaga saba. Käo pikivöödiline alapool jätab esimesel pilgul röövlinnu mulje, aga linnu nokk reedab, et tegu ei ole röövlinnuga.

Noorlindude sulestik paistab eemalt hallina, selg veidi pruunikam ja silmaiiris punakaspruun. Kehapikkust kolmkümmend sentimeetrit, tiibade siruulatust kuni kaks kehapikkust ja kaalu saja grammi ringis.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Humal

Harilik humal       Humulus lupulus

Tänavune suvi humalatele meeldis. Parajaks emastaimede aromaatseid humalakäbisid ehk humalaid korjata on enne nende kollakaks muutumist, et nad korjamise järgselt kodus kuivatada. Valminud humalad on umbes nelja sentimeetrised ja meenutavad hõredat kuusekäbi.

Väikestes pruulikodades pruulivad õllemeistreid müügiks õlut, aga palju humalaid kasutatakse on küsitav, sest õlut saab pruulida kuivsegudest. Aga rahustava, samuti valuvaigistava toimega tee või tõmmise valmistamiseks sobib humal igati ning selleks kasutati humalaid juba rahvameditsiinis.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põdrakärbes

Põdrakärbes         Lipoptena cervi

Tänavu algas põdrakärbeste kergem nuhtlus paari nädala eest, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab.

Kui põdrakärbes nukust välja ronib, kasutab valmik koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale, aga tegu on kehvade lendajatega.

Varitsuskohal jääb põdrakärbes oma peremeeslooma ootama, et sealt ohvrile lennata ja tema kasukasse peitu pugeda. Seejärel vabaneb põdrakärbes tiibadest (murrab need vastu looma karvkatet), sest eeldab, et tema tiibu enam ei vaja ja ilma on hoopis mugavam tihedas kasukas tegutseda.

Osalema kutsub Hiite Maja SA, https://www.hiis.ee/kuva/

Kestab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2024.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügislilled õitsevad

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 16,2…20,1 kraadi piires, mis ületas normi 1,0…6,5 kraadi võrra. Kui viimase 102 aasta keskmisena on ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel püsivalt alla 15 kraadi langenud 18. augustil ja normi järgi (keskmine 1991-2020) 24. augustil, siis tänavu südasuvise soojusega periood veel jätkub. Senine kõige hilisem keskmise õhutemperatuuri püsiv langus alla 15 kraadi toimus Jõgeva ilmajaama andmete vaatlusreas 16.  septembril 1955. aastal.

Video salvestas Gunnar Karindi

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Videol näeme juba talvekarvas kährikute koos elutsevat paari

Kährikkoer ehk kährik       Nyctereutes procyonoides

Panin juba mõned aastad tagasi tähele, et mingi loom käib õue peal hunnikuid tegemas. Sai lõpuks kaamera üles pandud ja nüüd on siis asi selge. Meie taluõu on kährikute jaoks avalik käimla.