september 2024

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Räästapääsukesed

Suitsupääsuke             Hirundo rustica

Räästapääsuke           Delichon urbicum

Meie värvuliste arvukas sügisränne on saanud alguse ja märgata saame ka nn paigalindude osarännet.

Pildistas Merike Hiibus

See noor nastik peab tugevasti toituma enne talvitumist

Harilik nastik        Natrix natrix

Koos kliima muutusega on meie sügised muutunud soojemaks ja veninud pikemaks ehk enam ei oodata ussimaarjapäeval (8. septembril) enam usside urgu minekut. Ussimaarjapäeval oli metsa minek keelatud ja teadaolevalt peeti seda tähtpäeva juba 16. sajandil.

Kuid augustikuu lõpus või septembri alul nägi ilmavalgus nastikute uus põlvkond.

Vastkoorunud nastikud on pliiatsipikkused ja alustasid oma iseseisvat elu instinkte järgides.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Puugipask septembri teisel poolel

Puugipask, rahvakeeli kratipask      Fuligo septica

Meie looduses võib kohata üle saja limaseeneliigi, aga tuntuim peaks olema puugipask. Tegu on maailma suurima limaseenega, mille viljakeha võib kasvada üle kolmekümne sentimeetri suuruseks.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Põdrapulmad. Kasari luht, Matsalu

Põder        Alces alces

Vähem häiritud metsades liikuvad seenelised ja marjulised märkasid juba augustis metsaradasid või -teid ületavate põtrade radu või nende läheduses suurte loomade kaapimisjälgi. Loomad peavadki rohkem liikuma ja on rahutud, sest põtradel on saabunud jooksuaeg. 

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Oti mets-õunapuu

Mets-õunapuu        Malus sylvestris

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Lõopistrikud

Rekord nr. 784     Rände pikkused – lõopistrik

Lõopistrik        Falco subbuteo

Pressiteade: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad, MTÜ Fridays for Future Eesti

Illustreeriv foto Arne Ader

Matsalu looduskaitseala ( loodusemees.ee )

Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Hõbehaigrud

Hõbehaigur       Egretta alba

Euroopas peavad paljud linnuvaatlejad hõbehaigruid kaunimateks lindudeks.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Admiral ja kärbtiivad

Väike-kärbtiib           Polygonia c-album

Arne fotol on endid päikese käes soojendamas rändliblikas admiral koos meil valmikuna talvituvate kärbtiibadega. Valmikud otsivad omale kuu lõpus talvituspaiga, kas heinakulus või samblas ja kevadel võimeneid  kohata tuleva aasta aprillikuul. Tõeliselt laia levikuga väike-kärbtiibu võime kohata alates Soome ja Skandinaavia keskosast kuni Vahemereni välja (admiralide põhiliseks talvitusalaks peetakse Põhja-Aafrikat, aga paljud meil ringi lendlevatest sinna võib jõuda).

Tutvustuse kirjutas Katrin Kaldma, www.rmk.ee

otsestriim | uudised | foorum

Ebapärlikarp          Margaritifera margaritifera

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Vello ja Tiit Keppart

Õunu on rohkesti

Nädal kujunes soojaks ja vihma sadas nädala lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,5 °C…20,2 °C, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 0,1…5,8 kraadi võrra.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kõigil päevadel 20 kraadini või üle selle, neljal päeval üle 23 kraadi.

Reede hommik kuuma päeva eel

Kõige soojemaks päevaks oli reede, kui termomeetrinäit küündis õhus 28,3 °C.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Pea nelja nädala eest tehtud kuvatõmmis

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaitseväe polügoonil pesalt läks noor kotkapoeg esimesele lennule 26. juulil ehk 81 päeva vanuselt.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Äntu Sinijärv

Allikatepäeva võtsin ma vastu Eestimaa ühes kaunimas paigas, meie kõige selgema veega allikajärvel Antu Sinijärvel klaaskajakkis.

Meie kaunist loodust tutvustav ja kaitsev Priit Adler on võtnud nõuks tutvustada seda, mis vee sees toimub. Ja iga kooliklassi õppeaasta avaekskursiooniks võikski olla uurimisretk klaaskajakkidega meie puhtaveelistele järvedele. See on põnevam, kui nutitelefonidest dokfilmide jälgimine.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Valge-toonekured künnil

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

Augustikuul tavaline vaatepilt, kui valge-toonekurgede seltsingud nii künnil kui maanteede veertes toimetasid ja toitu otsisid. Noorlinnud olid juba lennuvõimelised ja hulkusid esimesed paar nädalat ringi koos vanalindudega. Kuid läbi suve hulkusid ringi ka suured valge-toonekurgede seltsingud, mis koosnesid veel mittepesitsevatest kuni kolme aasta vanustest lindudest, aga septembri alul võime kohata ainult mõnda üksikut valge-toonekurge hulkumas või veel mittepesitsevate lindude seltsingut. Noorlinnud asuvad rändele eraldi ja tavaliselt vanalindudest isegi veidi varem.