veebruar 2025

EOÜ ootab aktiivset osalemist

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Jäälõhkuja

Nagu igal kevadel ootab Eesti Ornitoloogiaühing ka tänavu vaatlusi saabunud rändlindudest. Kevade jooksul oodatakse teateid näiteks linavästriku, valge-toonekure ja suitsupääsukese, kuid loomulikult ka teiste rändlindude saabumise kohta.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teatada kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja oleks täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed tuleb sisestada rakenduse PlutoF GO kaudu või andmehalduse keskkonnas: PlutoF

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Video salvestas LK team

Talvikesed

Talvike       Emberiza citrinella

Talvikeste salkasid märkame sagedamini teede veertes salkades tegutsemas või elektritraatidel istumas, heinamaadelt umbrohuseemneid otsimas, põldudel, võsastikes ikka sagedamini pooleldi avamaastikus. Külastatakse talilindude söötmiskohti, aga seal eelistatakse toituda maapinnal.

Soome, Rootsi ja Eesti ühisprojekt "Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine" ehk LIFE Revives ("Reviving freshwater pearl mussel populations and their habitats"), LIFE20 NAT/FI/000611

Veebikaamera kuvatõmmis Katrin Kaldma, rmk.ee  

Lepamaimud ebapärli veebikaamera ees. Vaata päevasel ajal ülekannet: LINK

Ebapärlikarp          Margaritifera margaritifera

Videoklipp LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Alutagusel räästad tilguvad päikeselistel päevadel, hommikud ja õhtud on tublisti valgemad ning helgemad. Öisel ajal näpistab külm lääne pool ja idas ootame päris talvist pakast.

Veetilk jääpurikal

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaameti tunnustuse said seekord Lahemaalt Aru mõis, Valgejõe Veinivilla, Aidahotell ja Wanderlust Matkad, Soomaalt Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus ning Matsalust Seikluspartner, Tänava talu, Voosemetsa turismitalu ning Pivarootsi tuulik ja puhkeküla

Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspargile kvaliteedimärgise, millega tunnustab piirkondade kestliku turismi arendamist. Keskkonnaamet omakorda tunnustas nendes piirkondades tegutsevatest turismiettevõtjatest täna üheksat.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Orav puistab päevalillede seemnete koored tagasi toidulauale

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravatel on alanud innaaeg ehk võime märgata täiskasvanud emast saatmas paari, aga vahel isegi mitut isaslooma, kes püüavad igati temakese tähelepanu. Heal juhul võime näha ka isaloomade omavahelist nagelemist. Kuid lõpliku paarilise valiku langetab õrnem sugupool, sest emasorava indlus kestab vaid ühe päeva.

Pulmaaja lõppedes siirduvad isasloomad tagasi oma elualadele ja sellega vanaloomade perelised suhted lõppevad.

Pildistas LK team

Puu juurekettal näete juurepessu

Kuuse-juurepess          Heterobasidion parviporum

Männi-juurepess      Heterobasidion annosum

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmas lepik

Nädala ilmastik kujunes valdavalt tavapärasest külmemaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -4,5…-13,0 °C vahel, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -7,8…+0,5 kraadi võrra. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti neljapäeval -2,6 °C ja nädala minimaalseks õhutemperatuuriks laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl -18,7 °C.

Nädala esimesel poolel püsisid sompus ilmad. Hommikuti esines udu ja puud olid härmas. Lume paksuseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeval kolm sentimeetrit ja kuni neljapäeva hommikuni see näitaja ei suurenenud.

Pildistas Kristel Vilbaste

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Halljänes

Halljänes      Lepus europaeus

Elame südatalvist aega ja sel ajal hakkavad halljänesed aedades viljapuude vastu huvi tundma. Tänavuse talve lumikate on õhuke ja seda ei kata ka jäine koorik.

Novembrikuust alates kannavad halljänesed talvekasukat, aga nende kasukal on suur hulk värvivarjundeid ja ega selline lumega erilist kaitset ei paku. Halljänesed ilmusid meie maastikule 18. sajandil, vastupidiselt meie põlisliigile - valgejänesele, kes on metsaelanik ja kannab talvel valget varjekasukat ning kelle käpaalusedki kattuvad talveks karvadega.

Rajakaamera ülesvõte LK team

Kaljukotkas Alutagusel

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Talvisel ajal võib meie kaitsealade kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel ringi liikuda kuni paarsada kaljukotkast. Elukohad jäävad täiskasvanud vanalindudel Soomaa rahvusparki, Alam-Pedja looduskaitsealale ja Alutagusele, aga praegu võib põhja poolt hulkuma saabunud noorlinde kohata ka kultuurmaastikel. Noorlinnud saavad suguküpseks alles nelja või viie aasta vanuselt, et pesitsema hakata.

Pildistas LK team

Õrn lumesadu muudab talvise ämblikuvõrgu nähtavaks

Ämbliku võrgu moodustab võrgunäärmetest eritunud võrguniitide põiming. Ämblik koob võrgu kas püüniseks või varjeks.

Teame ka seda, et ämbliku liigist olenevalt suudab mutukas elu jooksul valmis meisterdada sada kuni paarisada ämblikuvõrku.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallide kaamera ees toimub

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Peipsi jää kannab juba kalamehi ja lumekirme on katnud hülgelesila. Lesilas Läänemerel on juba paar miinuskraadi ja kaldaaluse vesi on jahtunud jää tekkimise piirile.

Pildistas ja video salvestas LK team

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Lund sajab üle Eesti ja öisel ajal on päris külm. Metskitsed jäävad põllumajandusmaastikel talivilja- ja talirapsi põldude lähedusse.

Rajakaamera salvestus ja pildistas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Rajakaamera hägune tuhkru tabamine

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

Tuhkur alustab oma tegutsemist hämaruse saabudes. Päeval puhatakse mõnes varjepaigas: kas mõnele teisele imetajale kuulunud urus, lihtsalt puujuurte vahele pugedes ja pole haruldane, et mõne elamu kõrvalhoone põranda all. Elutsetakse nii metsatukkades kui kultuurmaastikel, aga samuti inimasustuse äärealadel.