veebruar 2025

Ilvesepojad peavad iseseisvalt hakkama saama

Rajakaamera ülesvõte Laranjeiras, LK foorumist 

Foto Arne Ader, loodusemees.ee  

Isaloom ringi hulkumas

 

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

 

Ilvestel algas veebruarikuu alul jooksuaeg, mis võib kesta märtsi lõpuni. Kui meie ainsad kiskjalised kaslased alustavad oma tegevust tavaliselt hämaras, siis jooksuajal võime neid peidulisi kiskjaid kohata või isegi kuulda päevasel ajal. Täiskasvanud kiskjatel jääb sel ajal teisejärguliseks isegi saakloomade küttimine.

Juba saabunud rändlinnud

EOÜ kutsub osalema

Koostas Tarvo Valker, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti koordinaator 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Eesti Ornitoloogiaühing kogub ka sel kevadel teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus. Tähtis on, et vaatleja oleks täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi - vajadusel saab määramisabi Facebook-i grupist Linnuhuvilised.

 

Ornitoloogiaühing palub vaatlusandmed kirja panna rakenduses PlutoF GO või platvormil PlutoF, kust need jõuavad avalikku andmebaasi eElurikkus

Rebaste innaajast

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Rebase jäljerida ja innaaja jälg

 

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes  

 

Innaaeg rebastel kestab ja muudab loomad liikuvamateks ning vähenenud on nende ettevaatlikus. Ringi liigutakse isegi valgel ajal ja seda nii veebruaris, aga vahel veel märtsikuu alul.

Rebaste paar tegutseb päris suurel maaalal ja seda märgistavad nii emas - kui isasrebane kas lumele, kividele, puurontidele, kändudele või põõsastele, kuhu jäetakse uriinijälgi, samuti sabanäärme eritist ja sellist teravat rebaselõhna tunneb isegi inimese nina.

8. NÄDAL 17.2.2025 - 23.2.2025. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmatist oli rohkesti puude latvades

Esmaspäevast neljapäevani püsis ilmastik tavapärasest külmemana. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus siis -10,9…-5,8 kraadini, mis oli ühe kuni kuue kraadi võrra normist (keskmine 1991-2020) madalam.

Neljapäeva hommikul langes minimaalne termomeetrinäit Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas kella kuue paiku õhus -19,9 °C, mis on senise talvise perioodi kõige madalam näit.

Härmas jõeäärsed puud

Härmas jõeäärsed puud

Video: tiir hülgelesilas

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Hülgepoegi on palju

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

 

Proovime rehkendada, kui suur võiks olla emashülge kaalukaotus imetamise perioodil?

Täiskasvanud looma kaalumine on igati keeruline, kuid arvutused näitavad, et imetava emaslooma kaalukadu võib küündida ööpäevas kuni nelja kiloni, aga hülgepoeg võtab sama ajaga kaalus juurde umbkaudu kaks kilo.

Talvel lehes tammevormist

Selguse toob Vello Keppart

Pildistas LK meeskond

Lehes tamm  

Ürgsed tammed olid igihaljad. Paljud tamme liigid hoiavad lehti kaua puul: suvehaljastel liikidel jäävad kolletunud lehed hilissügiseks ja talveks, pooligi- ehk talvehaljastel püsivad rohelised lehed kuni pungade puhkemiseni kevadel, igihaljastel tammedel püsivad lehed kaks ja enam aastat (Laas, Tamm, 1998: 350).

Harilikul tammel, punasel tammel, harilikul valgepöögil ja harilikul pöögil esineb üksikuid isendeid, kellel pruunid surnud lehed (mitte rohelised lehed) jäävad puusse kevadeni.

Millised harilikud tammed jäävad talvel pruuni leherüüsse kevadeni?

VIDEOKLIPP: suur-kirjurähne on kuulda

Videoklipp LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Suur ja kirju ilusas talvises metsas

 

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

 

Suur-kirjurähnide seljasulestik on selgepiiriliselt must ja silma paistavad suured, valged õlalaigud tiibade ülaosas. Mustad tiivad valgete vöötidega. Valge rinnaesine paistab mõnel isendil veidi määrdunud olemisega, sest need tegelased tegutsevad okasmetsades, kes endi rinnasuled vaiguga ära määrinud. Tagakõht erksalt punane ja sabaalune valge. Jäikade sabasulgedega saba teravatipuline, millega ennast tegutsedes hea puutüvele toetada.

Kestab maismaa talilinnuloenduse kolmas periood

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

 

Hallrästas sööb õuna

Hallrästas sööb õuna

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab linnuvaatlejatele meelde, et 15.–28. veebruarini kestab maismaa talilinnuloenduse kolmas periood.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.