veebruar 2025

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Video salvestas LK team

Laululuiged

Laululuik        Cygnus cygnus

Ööd muutuvad külmemaks ja talvituvad laululuiged lendavad rannikule, sest meri on jäävaba. Aga kevadisi rändureid ootame meile juba veebruari lõpust alates ja rändelt saabuvad laululuiged saabuvad kas mõne linnu seltsingus, salgas või mõnekümne isendiga parves.

Video salvestas LK team

Hiireviu tee veeres

Hiireviu      Buteo buteo

Meie looduse arvukaimad ja levinuimad röövlinnud ja meile võib talvituma jääda kuni tuhatkond lindu.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Rohevintide paar

Rohevint         Chloris chloris

Loomaaia lindude toidulaual oleme näinud ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud paistavad erksavärvilisematena kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja VikipeediA

Rebane sööb õunu

Orav

Rekord nr. 844         Meie pikima sabaga loomad

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kaelushiir saabus toidulauale koos pimeduse saabumisega

Kaelushiir         Apodemus flavicollis

Veebikaamera kuvatõmmised Biker, LK foorumist

Musträsta isalind

Musträstas           Turdus merula

Pildistas Peep Saluvee

Lääne-Virumaa, Vinni vald ja Anguse jõgi eile

Talvine sula tekitas metsa äärde, põldude vahele, järvesarnase üleujutuskoha.

Video salvestas Gunnar Karindi

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Pasknäärid välja sorteeritud õunte kallal

Pasknäär          Garrulus glandarius

Oma pesitsusajal olid pasknäärid peidulised, aga muutusid nähtavateks ja kuuldavateks sügisestes tammikutes, sest sealt kogusid linnud omale tänavu suure hulga talvevarusid.

Kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hallhüljes lesilas

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Hallhülged on meie suurimad imetajad Läänemeres ja ka omanimelise perekonna ainus liik.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talvine suurvesi

Nädal kujunes väga soojaks ja sajuseks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -0,1…4,9 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 4,0…10,7 kraadi võrra.

Soojemateks päevadeks olid kolmapäev ja neljapäev, kui maksimaalseks õhutemperatuur tõusis 6,3 °C.

Kõige külmemaks päevaks oli pühapäev, kui minimaalne õhutemperatuur langes -2,0 kraadini ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis õhus 0,2 kraadini. See oli ka ainukene päev, kui hommikul oli maapind Jõgeva ümbruses õhukese lumekorraga kaetud.

Pildistas ja kirjutas Katrin Kaldma 

Koprapuu, mis kõrgele puuotsa viidud kaabli maha tõi. Õnneks jäi päikesepaneel oma kohale

Uue aasta algus tõi kaamerale mõned puhkepäevad. Kobras langetas puu, puu langetas kaabli ja kui must ja jäme kaabel juba maas lamas, siis selleks, et veenduda, kas tegemist pole mitte puuoksaga, proovis kobras seda paarist kohast järele. Ei olnud.

Millal täpselt puu kukkus pole võimalik öelda, kuid kindel on see, et pildiühendus katkes 12. jaanuaril ja taastus Omari abiga 16. jaanuari pärastlõunal. 

Mitmeid kuid väldanud kõrge veetase raskendab kaameraklaasi hooldust, aga loodetavasti õnnestub siiski lähiajal vaade selgemaks saada.

Rajakaamera pilt ja tekst Arne Ader, loodusemees.ee

Rajakaamera annab suurepärase võimaluse öise eluviisiga loomade jälgimiseks. Siinsele fotole jäädvustatud valgejänes on pildistatud täiskuuvalgel, ilma lisavalgustuseta. Algses kaadris esinenud häiriv teralisus on kaotatud tehisintellekti abil. Kuuvalguses filmimist on võimaldanud rajakaamera Sony Starvis sensor

Tänavusel näärikuul jõudsid Loodusemehe pildipanka esimesed rajakaamerapildid – kokku umbes sadakond. Kulus tervelt neli aastat, enne kui söandasin seda teha. Rajakaamera sättimise oskused omandasin kiiresti. Hoopis keerulisem lugu oli müra ja värvimoonutuste eemaldamisega tillukese sensori poolt jäädvustatud kujutistelt. Lõpuks tuli lahendus läbi tehisintellekti arengu.

Pildistas LK team

Kogu Eestis levinud laialehisele hundinuiale kasvab meil vähemal määral ka ahtalehist sugulast

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Kui laialehise hundinuia tõlvik on vähemalt kahe sentimeetri jämedune, siis ahtalehisel umbes sentimeetrine. Kuid liikide vahe paistab välja ka taime lehtedest: ahtalehisel jäävad lehed umbes sentimeetristeks ja laialehistel oluliselt laiemateks.

Pildistas LK team

Lehes tamm täna hommikul

Harilik tamm       Quercus robur

Mingil osal looduses kasvavatest tammedest on veel lehistunud ja seda hoolimata lumesadudest ning pikast sulast.

Vanarahvas kutsus sellised puid mitmeti: talitamm, raudtamm, lesktamm sest neil jäid lehed puudele kevadeni.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Jürgen Karvak

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2024. a. auhinna pälvis Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Keskkonnaameti ekspert Jürgen Karvak. Laureaat on Eesti üks parimaid jõgede ja ojade eksperte, ühtlasi silmapaistev teaduse populariseerija, elupaikade taastamise eestvedaja ning rattasõidu eestkõneleja.