veebruar 2025

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Video salvestas LK team

Lindude häälitsused xeno-canto

Salutihane ja tamme-kirjurähn lindude toidulaual

Salutihane          Parus palustris

Põhjatihane       Parus palustris

PPA annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kalamehed tulevad Peipsilt

Alates 14. veebruarist lubab piirivalve jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järvede jääle, Pabra järvele ning paiguti ka Peipsi järvele jääle.

Jalgsi võib minna Lämmi- ja Pihkva järvede jääle ning Pabra järvele. Peipsi järve jääle väljudes tuleb meeles pidada, et see on praegu lubatud üksnes Alajõe ja Kodavere küla vahelisele alal. Keelatud on viibida Peipsi järve jääl Alajõe küla ja Narva jõe lähte vahelisel alal ning Kodavere külast lõuna pool.

Jalgsi võib minna nende veekogude jääle:

• Pihkva- ja Lämmijärv
• Pabra järv
• Peipsi järv paiguti

Inimelude kaitseks on keelatud minna nende piiriveekogude jääle:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Suur-kirjurähn

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Linnuvaatleja kutsuvad 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 26. märtsil kell 12 Vanemuise 46 õppehoone ringauditooriumis.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum on korraldanud üle-eestilist linnuviktoriini 2011. aastast. Viktoriinil tuleb vastata küsimustele Eesti lindudest ning tunda neid välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimaid noori linnutundjaid premeeritakse auhindadega.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Puna-loigukiilid

Rekord nr. 847         Meie suurimad putukad

Eesti kõige suuremateks putukateks on kiilid ja edestavad sellega nii liblikaid, kui teisi suuremaid putukate rühmi.

Pikalehine huulhein on püüdnud ogasäär-sinitiiva

Rekord nr. 848         Meie putuktoiduline taim

Pildistas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Mets-kuukressid

Mets-kuukress       Lunaria rediviva

Ida-Eesti pangaalused metsad on kuukressidele väga sobivateks kasvukohtadeks ehk Ontika, Saka ja Toila kant ja Aseri ning Udria maastikukaitsealad. Paeastangu all kasvavad pangaalused metsasiilud, mis on senini metsaraiega rikkumatutena säilinud. Lubjarikas kasvumuld ja piisava niiskuse tagavad paenõlvadelt immitsevad allikad ning loovad taimekasvuks soodsad tingimused.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja Biker, LK foorumist

Kuldnokk

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokki võime talvisel ajal ikka kohata seal, kus linnud kõhu täis saavad ehk asulates ja linnades. Kuldnokkade peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed või vihmaussid. Kuid linnud söövad hea meelega ka taimede pungi, seemneid ja marju. Talvisel ajal näeme kuldnokkasid aeg-ajalt lindude toidumajas, kus nad endid seemnete või rasvapallidega kostitavad.

Kakuvaatlus

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee  

Kakkusid saame vaadelda terve päeva, aga tulemuslikum on kuulamine pimedas.

Lisage oma saadud tulemused kas e-elurikkusesse, või andke teada Arne Laansalule:  arne.laansalu@gmail.com

Palun andke oma tulemused teada ka siis, kui te kedagi ei näe ega kuule.

Kaunist ja elamuste rohket sõbrapäeva!

Palju meil siis tuntumaid ja arvukamaid kakkusid võiks olla?  

Händkakk

Pildistas LK team

Põdra jäljerida

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Kõrvalistemas metsades võime Alutagusel märgata lumel põtrade jäljerida enne kui põdrad puhkama heidavad. Põdrad liiguvad nii üksikult kui ka väiksemates seltsingutes.

Pildistas LK team

Päikse poolsetel metsaalusel leiame lumele pudenenud kuuseseemneid

Harilik kuusk        Picea abies

Tänavu on kuuskedel päris hea käbiaasta, aga lund jagub Tallinnast vaadates ainult ida suunas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumikellukesed on kevade ootel

Nädal oli parajalt külmade talviste ilmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -8,5…-0,9 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -3,2…+6,1 kraadi võrra.

Maksimaalne õhutemperatuur plusspoolele nädala kestel ei tõusnud. Kõrgeimateks termomeetrinäitudeks läks kolmapäeval Jõgeva ilmajaamas kirja -0,1 °C ja neljapäeval -0,2 °C.

Lombid jäätusid

Pildistas Peep Saluvee  

Jäädvustatud pühapäeval Vinnis Lääne-Virumaal

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Imetamine

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hülgepojad veedavad koos emaga ainult kolm nädalat.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (vaata videost)

Hallpea-rähn ehk hallrähn        Picus canus

Seljapoolse rohelise sulestiku tõttu aetakse hallpea-rähni sageli segamini äärmiselt haruldaseks jäänud roherähniga.

Hallpea-rähni tunneme ära, kui lind toidumajasid külastab ja läheduses häälitseb ehk linnu kõlav ning langeva lõpuga vilerida kostab päris kaugele.

Hallpea-rähni häälitsus: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Videoklipp LK team

Puukoristaja ja rasvatihane

Puukoristaja       Sitta europaea

Lindude toidumajas käivad puukoristajad seemneid söömas, aga puude puukoorepragudest otsitakse ka talvisel ajal nii putukaid kui ämblikke. Puukoristajad koguvad omale talviti toidutagavarasid ja nii võime märgata, et seemneid tassitakse eemale, et need siis koorepragudesse varuks peita.

Pildistas Peep Saluvee

Pildistatud 7. veebruaril Vinni tiigil Lääne-Virumaal

Reede õhtupoolik muutus miinuskraadidega kargemaks ja sulama hakanud tiigijääle tekkisid kenad kahutanud lumemütsid…