märts 2025

Tähnikvesilike kevadine rännuaeg

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Talvituvad tähnikvesilikud 

Talvituvad tähnikvesilikud 

 

Tähnikvesilik      Triturus vulgaris

 

Kevadiste ja soojemate ilmadega hakkavad tähnikvesilikud rändama oma talvituspaikadest sigimisveekogudesse. Teist meie salmanderlasest harivesilikku võime looduses veel kohata ainult Lääne-Virumaal ja Kagu-Eestis.

Vesilikest levinuimat tähnikvesilikku on harivesilikust päris kerge eristada.

Millised hundid on inimesele ohtlikud ja mis selliseid olukordi tekitavad?
Avapilt
Aasta Loom P, 30.03.2025 - 13.03
Sisu

Hundi märkamine maanteel pole põhjus muretsemiseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar 

 

Detsembris 2024 valmis Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekti LIFE WILD WOLF julgeid ja inimesega harjunud hunte käsitlev teaduslik raport, mis on juba avaldatud ka Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (LCIE) lehel ning edastatud Euroopa Komisjonile. Arvestades, kuivõrd kärmelt ka meie meedias kõiksugu hundi silmamisi inimesele ohtlikeks ja hundi käitumise osas ebanormaalseks tembeldatakse (eriti kui hunti on silmatud päise päeva ajal või inimasustuste lähedal) on oluline selgitada, millistel kriteeriumitel ja kui tihti tegelikult võib kokkupuude hundiga viidata probleemisendile.

 

Kas Te keltsavaksikuid tunnete?

Pildistas ja kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Keltsavaksik

 

Keltsavaksik         Alsophila aescularia

 

Keltsavaksik koorub nukust viimase lume sulamise ajal märtsi lõpus ning lennus võime neid märgata kuni aprilli lõpuni. Liblikas kannatab ka väikeseid miinuskraade, mistõttu külmad kevadööd teda „maha veel ei murra“.

Emane liblikas on erinevalt isasest hoopiski ilma tiibadeta ja teda võib kohata vaid puutüvedel kükitamas.

Linnuvaatluse soovitused

EOÜ soovitab

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

 Kuldnokk 

Kuldnokk 

Viibi võimalikult palju aias. Näiteks võta eesmärk aialinnupäevikusse kahe nädala jooksul kirja saada 15 linnuliiki. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada ka aialinnupäeviku abiankeete.

Ehita kuldnokkadele pesakast või kaks. Kuldnokkade saabumine on tasahilju kestnud juba ligi kuu aega, kuid põhimass saabub lähiajal. Seega viimane aeg pesakastid üles seada või korda teha. 

Praegu on aeg pesakast üles panna rasva- ja sinitihasele ning põldvarblasele. Kui aga soovid oma aeda pesitsema must-kärbsenäppi, siis jäta pesakasti paigaldamine alles aprilli viimasesse nädalavahetusse.

VIDEO: kevade alustuseks vöötkakkudest

Video salvestas LK team

Vöötkakk

 

Vöötkakk        Surnia ulula

 

Vöötkakud jäävad meie looduses harva esinevateks pesitsejateks. Isegi siin talvituvate või läbirändavate vöötkakkudega eriti sageli kokku ei trehvata, pigem Pärnu- või Läänemaal, vahel põhjaranniku kandis. Läbirändajad on muidugi liikuvad ehk täna siin ja homme seal, aga talvitujaid võis saagi olemasolul märgata tegutsemas päris paigatruult ehk vaid mõnel ruutkilomeetril.

Märtsi viimasel pühapäeval toimub linnade linnuvaatluspäev

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kuldnokk laulab

Kuldnokk laulab

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsi viimasel pühapäeval vaatlema saabunud rändlinde linnades, et pöörata tähelepanu linnakeskkonna elurikkusele.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes meeskondades. Vaatlusi tuleb teha vabalt valitud linnas 30. märtsil kella 5–13 vahel ja kirja panna kõik nähtud ning kuuldud linnuliigid.

Pühapäeval kella 16-ks tuleb saata märgatud linnuliikide nimekiri, meeskonna liikmete nimed ja vaatlusalaks olnud linna nimi vaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile: tarvo.valker@eoy.ee

Vaatame erinevaid Eesti loodusrekordeid

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja viimased ülesvõtted LK team

Surusääskede pulmalend

Surusääskede pulmalend

Rekord nr. 865         Pühajärve praktikumi 1000 putukaliiki

Kahekümne aastaga ehk alates 2005. aastast kuni 2024. aastani, püüti Tartu Ülikooli putukapraktikumides 1000 liigi piir. Kokku osales praktikumides selle pika aja jooksul ca. 500 biotudengit ja seda Otepää Looduskeskuse ümbruses ehk 10 kilomeetri raadiuses. Teave: Toomas Esperk.

Faasanikana ja – kukk

 

Faasanikana ja – kukk. Foto VikipeediA

 

Rekord nr. 866         Meie pikema sabaga lind

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.