märts 2025

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Meie tuntuim rähn

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Suur-kirjurähni trummeldus kostub kiirelt ja lühidalt, kas pool sekundit või veidi kauem. Sellise trummeldamisega teavitavad isaslinnud vastassugupooltele oma asu- ja elupaika varakevadisel ajal. Talvise aja veedavad suur-kirjurähnid üksikeluviisiliselt.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hülgepoeg, kirju kasukaga emahüljes ja tumedad hülgepullid

Hallhüljes       Halichoerus grypus   

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Tihased toidulaual

Talilinnukaamera ülekanne toimus Saaremaalt kus saime ülevaate talilindudest nooremas metsatukas.

Täname värvuliste kaamera jälgijaid ja Looduskalendri foorumi liikmeid, kes jäädvustasid külalisi.

Kohtumiseni uuel hooajal!

Videod salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Päevaga sulab lumi vähemaks

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võime kohata seltsingutena ning linnud hakkavad maanteedel sõidukitega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlik ning linnusalk värvilt mustvalgena.

Kui maapind karge öö möödudes jõuab sulada, otsivad kiivitajad põldudelt või sulanud veelompide ümbrusest omale toidust ja tõenäolisemalt selgrootuid.

Kevadrände aegu teevad meist põhja pool pesitsevad kiivitajad kas toitumispeatuse või oodatakse edasirändeks sobivamaid ilmaolusid. 

Video salvestas LK team

Ilm oli tuuline. Öösel sadas lund ja lund pudenes ka puudelt. Tuul puhus põdra suunast ja nii sai põtradele kergemini lähedale hiilida. Meie vahemaaks jäi vast paarkümmend meetrit

Koostas Marek Vahula

Illustratiivsed fotod VikipeediA ja Arne Ader ja Kaarel Kaisel, loodusemees.ee

Hall lepp

Rekord nr. 859          Meie jämedaim hall lepp

Hall lepp ehk valge lepp         Alnus incana 

EOÜ kutsub vaatlustes osalema

Koostas Tarvo Valker, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti koordinaator 

Fotod Arne Ader, Kaarel Kaisel, loodusemees.ee

Kuigi tänaseks on paljudes kohtades maha sadanud lumi, siis viimase nädala ilmad on olnud tegelikult äärmiselt soojad (muuhulgas purunesid mitme ilmajaama õhutemperatuuri päevarekordid) ja tänu sellele on jõudnud meile ka mitmeid uusi saabujaid. Samuti on mitmetel varemkohatud liikidel alanud massilisem saabumine.

Uued saabujad (12.03) seisuga:

Rüüt

Pildistas LK team

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Paiselehtede päikekollased õied pakuvad silmarõõmu põllu- ja teede veertes, päikesepoolsetel kraavipervedel või tühermaadel, savikamatel või kehvema mullastikuga kasvukohtadel.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Video salvestas LK team

Punase alapoolega leevikese isalindu tunnevad kõik

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Kevadtalviseid leevikesi on päris arvukalt näha ja linde võime samas ka kuulda. Vastu kevadet lagunevad lindude seltsingud ja moodustuvad paarid. Varsti siirduvad leevikesed kuusikutesse, et pesitsemiseks valmistuda ja sellest ajast saab alguse lindude peidulise elu periood. Haudepaare jääb meile pesitsema veidi üle saja tuhande ehk tegu pole ainult värvikate talviste külalistega.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Hallhanede lennupilt

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Hallhanede kevadränne jääb vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades või sageli isegi paaridena. Teame ju, et hallhanede paari lahutab ainult ühe osapoole hukkumine.

Sisemaal võime hallhanesid kohata ülelennul sest linnud kuuluvad lääneranniku ühtede varaseimate rändurite hulka. Ettevaatlikud ja tähelepanelikud hallhaned jäävad toituma meie orasepõldudele, rannaheinamaadele või karjamaadele ja sellistel toitumisaladel võime kohtuda suuremate seltsingutega.

Omniva andis 10. märtsil uuendatud “Eesti fauna” markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.

Ja aasta kala postmargi Euroopa angerjaga

Nii kormorani kui angerja margi kujundaja on Riho Luuse. Aasta linnu mark on fotomark, kormorani foto autoriks on Mati Kose.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põldlõoke

Põldlõoke       Alauda arvensis

Nädalavahetuse ilusate ilmadega muutus põldlõokeste põhirände kõikjal märgatavaks, aga ilm muutub sel nädalal uuesti külmemaks ja sajusemaks. Sõna lõokesetalv ei ole meile võõras, aga isegi värskelt sadanud lumi sulab meil tavaliselt mõne päeva jooksul.

Pildistas LK team

Õitsema hakanud sinilill

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

Ilmad olid möödunud reedest soojad ja päikeselised. Äsja õitsema puhkenud sinililletaimel märkame kas ühte või kahte lühikest õievart, mis õitsemise aegu pikemaks sirguvad, nii umbes kümne-kahekümne sentimeetristeks. Peened õievarred paistavad punakaspruunidena, aga on kaetud roheliste karvakestega, kuid lehetud.

Iga sinilille õis kasvab oma varre otsas. Need asetsevad lehtede kaenlas ja üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Hariliku füüsali talvitunud mari võrkjas õietupes

Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 2,2…6,8 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kümne kraadi võrra.

Esmaspäeva hommikul oli veel kohati varjulisemates kohtades lumi maas. Avamaastikul oli rohkem lund näha künnipõldudel, kui talikultuuridega põldudel. Sama päeva õhtupoolikul tõusis õhutemperatuur nelja kraadini ja lumi sulas kõikjalt ära.

Taliteraviljapõld

Pöördujad:

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine,  Eestimaa Looduse Fond, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Noored inimesed ja vana tamm 

Pöördumine Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile, Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkonnas üle Eesti.

Pildistas LK team

Kasepahk Alutagusel

Pahk ehk galla

Pahk on bioloogiline väljend ja pahad paneb kasvama taime kudedes kasvajate sarnaseid moodustisi ehk kutsuda puudel esile kudede paikse vohangu.