märts 2025

Pildistas Peep Saluvee

Siil hulkus eile ringi

Harilik siil        Erinaceus europaeus

Varakevadised ilmad on siilid taliuinakust äratanud. Varakevad ei paku putuktoidulistele rikkalikku toidulauda, sest putukate tabamine võib võimatuks osutuda, aga õhtuhämarast alates siilid ringi liiguvad.

Pildistas LK team

Verevad karikseened kasvukohal

Verev karikseen        Sarcoscypha austriaca

Nagu näha sulab Aluatagusel lumi.

Tegelikult hakkasid verevad karikseened märkamatult kasvama juba möödunud hilissügisel. Tavapäraste talvedega saavad seente viljakehad nähtavaks lumekatte sulades. Vereva karikseene nähtavad viljakehad on omaette vaatepildiks.

Video salvestas Olle Koert

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Saaremaa pesakasti näeme külastamas isaslindu

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Pildistas LK team

Öised külmakraadid olid lumele kooriku tekitanud, mis metskitsi kandis

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Alutagusel on veel päris talvine, aga kõigest hoolimata oli vähelumist aastaaega metskitsedel kergem taluda kui pikka pakaselist ehk karmi talveaega.

Pildistas Kristel Vilbaste

Lapsuliblikas

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

Päästeamet teavitab

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Külm õhtu. Emajõgi

Alates laupäevast, 8. märtsist ei tohi Eesti siseveekogude jääle enam minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamiseks ja inimelude säästmiseks.

Inimesed kipuvad hindama jääolusid paremaks kui need tegelikult on. Soojad ilmad ja kevadpäike on jääkatte aga õhukeseks ja hapraks lihvinud ning jää peale minek pole enam ohutu isegi siis, kui pealtnäha tundub jää terve ja tugev. Praegustes oludes võib jää hetkega mureneda, piisab vaid mõnest sammust. Keskkonnaagentuuri hinnangul kujunes 2024/2025 jäähooaeg ebatavaliseks ja lühikeseks.

Pildistas LK team

Viimane foto Arne Ader, loodusemees.ee

Villpead Ida-Virumaal sulavas lumes

Tupp-villpea        Eriophorum vaginatum

Nende mitmeaastaste lõikeheinaliste perekonna kasvukohtadeks on turbapinnaseliste rabade männikud, samuti madal- või siirdesood ning rabastuvates lodumetsades. Seal kasvavad villpead mätastena ehk tihedate puhmikutena ja on oma kasvukohtades arvukad. Nende kõrgus võib küündida poole meetrini, seega tähelepanuta nad ei jää.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod VikipeediA ja Arne Ader, loodusemees.ee

Harilik ebatsuuga

Rekord nr. 856          Meie kõrgeim ebatsuuga

Harilik ebatsuuga         Pseudotsuga menziesii

Keskkonnaamet annab teada

Linnu ja majaomaniku tüli saab ennetada varakult enne pesitsushooaja algust. Varakevad on parim aeg maja üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs.

EOÜ kutsub vaatlustes osalema

Koostas Tarvo Valker, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti koordinaator 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Tähtis on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Ornitoloogiaühing palub vaatlusandmed kirja panna rakenduses PlutoF GO või platvormil PlutoF, kust need jõuavad avalikku andmebaasi eElurikkus. 

NB! Oodatud on mitte ainult esimeste, vaid ka järgnevate saabuvate isendite vaatlused.

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Hülgepulli kaelal märkame voldilist nahka ja nende kasukas jääb emashüljeste omast tumedamaks

Hallhüljes        Halichoerus grypus 

Emashüljes imetab tavaliselt oma ainust poega umbes kolm nädalat ja hakkavad imetamise lõppedes indlema. Laiul olevad täiskasvanud hülgepullid hoiavad koloonias indlema hakanud emastel pilku peal.

Kui vanalt saavutavad suguküpsuse hallhüljeste emas- ja isasloomad?

Kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Hülgeelu jälgiv liigutatav veebikaamera, päikesepaneelid ja ülekannet võimaldavad tehnilised tarvikud

MTÜ Pro Mare ja Teetormaja ühiste jõudude taastatud hallhüljeste veebikaamera vajab vaatajate rahalist toetust kaamera tegevuse tagamisel

Innarahu Vilsandi Rahvuspargis

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Vesipapp

Vesipapp       Cinclus cinclus

Vett meie jõgedes on palju, aga mõne kärestikulisele jõelõigu läheduses või mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt uurima.

Tähelepanelik võib märgata vesipappi ehk jõeköstrit tegutsemas, sest vanarahvas lindu nõnda kutsus. Vesipappi märgates, jäägu avastaja pigem rahulikult paigale, sest tegu on inimpelgliku ja valvsa linnuga. Lähemale võid linnule liikuda, kui vesipapp peaks sukelduma või on vesipapp vaatleja avastanud ning hoopis eemale lendab.

Pildistas LK team

Sarapuu isasurb

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Noori isasurbade kimbud hakkasid arenema juba möödunud aastal lehestiku varjus. Nüüdseks on urvad sirgunud umbes viie sentimeetristeks ja levitavad õitsema hakates puudutamisel kollast õietolmu.

Pildistas LK team

Pajuurvad

Pajud         Salix

Jõuluks tuuakse tuppa kuusk, aga suviste pühadeks kased. Varakevadisel ajal tuuakse pajuurvad vaasi ja nii me koos puudega elame, pööripäevast pööripäevani.

Pajud jäävad meil pigemini põõsamõõtu, puudeks sirguvad remmelgad. Aga meie looduses kasvab pea paarkümmend liiki pajusid. Osad nendest võivad omavahel ristandeid moodustada ja nii võib isegi asjatundjal mõne paju liigi määramine osutuda keeruliseks.