august 2025

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sagedased vihmad takistasid põllutöid 

Lamandunud ja koristamata rukkipõld 

Tekst: Kristel Vilbaste

Foto: Mikk Sarv

Aga ei lahku vaid linnud paremasse maailma, vaid ka inimesed. Kui veel nädal tagasi kirjutasin üles looduskalendri tegija Gennadi Skromnovi sõnu, kuidas must-toonekure isa on lennanud üle Dnestri jõe, siis eelmise reede hommikul viis Toonela lind teisele poole jõge ka mehe enda. Ta kirjutas veerandsada aastat läbi looduskalender.ee lehe sadadele tuhandetele eestlastele ja paljudele väljamaalastele lugusid loodusest toimuvast. Ehitas üles suurepärase veebikaamerate võrgu, mille kaudu saime aasta läbi uurida hüljeste ja haruldaste lindude elu. Iga kord, kui talle helistasin, et mõnest põnevast loodusleiust pajatada, siis oli tal sellele omamoodi seletus ja taustal kostis ikka lahtioleva veebikaamera kotkahääli.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Fotod: Ester Sass ja Vello Keppart

Raheterad olid läbimõõduga kuni 26 mm. Foto Ester Sass.

Väga tugev äikesevihm koos tormituulega ja rahega jõudis Jõgevale 4. augustil kell 18:10. Raheterade läbimõõt ulatus 26 millimeetrini. Rahesadu kestis vaevu 10 minutit, kuid tegi palju kahju. Pilvealune tuul murdis parkides mitmeid puid, tänavad olid puude oksi, lehti ning ebatsuugade ja kuuskede käbisid täis. 

Äikesetormiga lamandunud kaerapõld

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Gennadi Skromnov, loodusportaali Looduskalender asutaja ja pikaaegne eestvedaja. Tema 2002. aastal algatatud Looduskalender on saanud kümnetele tuhandetele eestlastele ja rahvusvahelistele loodusehuvilistele asendamatuks teejuhiks Eesti looduse imelisse maailma.

Looduskalender sai oma tagasihoidliku alguse 2002. aasta varakevadel veebilehe Ilm.ee alamlehena, kus avaldati paar korda nädalas kokkuvõtteid looduses toimuvast. 

Gennadi visionäärlik vaim andis aga ideele rahvusvahelise mõõtme ning nii kasvaski huviliste hulk Eestist palju kaugemale.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Käokannus

Harilik käokannus     Linaria vulgaris

Täiesti tavaline mailaste sugukonna mitmeaastane taim, mis kasvab isegi ranniku kiviklibul. Muudeks kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluservad, jäätmaad ning liivikud. Seega lepib taim kergemate muldadega, aga avatud kasvukohaga, sest niidukamaras käokannus konkurentsile vastu ei pane.

Käokannus

Kaartide kuvatõmmised Anne, Francesca

Isalind Kergu toitub Ukrainas Usõtsja jõel, mis on Dnestri lisajõgi.

Vaade Usõtsja jõe orgu, kus Kergu on toitumisretkel, et enne pikemat rännet organismi varuainetega turgutada.

© Богдан Федораш

Kus siis on emalind Kerli?

Video salvestas LK team

Põdralehm

Põder        Alces alces

Milline on meie metsade suurimate sõraliste hilissuvine toidulaud? Suurte imetajate toitumisjäljed on looduses kergelt märgatavad.  Meelsasti toitutakse haabadest, pihlakakatest, pajudest, kaskedest, paakspuudest, toomingatest, vahtra- ja jalakalehtedest ja rohttaimedest. 

Pildistas ja mõtiskles Peep Saluvee

Kiil – suve lendur

Looduses olles on üha rohkem märgata ringi tiirutamas kiile – kes juba juulis, augustis on kõige aktiivsemad. Ühel hetkel märkasingi saabuvat must-loigukiili, kes peatus kõrrele, et teha väike puhke paus, end soendades päiksepoole olles.

Kaardid salvestas Fracesca, LK foorumist

Isalind Kergu toitumislennud

Kergu on jõudnud Moldova ja Rumeenia piirialadele Ukrainas ja on otsinud sobivaid toitumispaiku ehk lennanud kord lõuna ja siis uuesti põhja poole. Samasse kohta jäi Kergu ka ööbima.

Iksi rändeteekond

Kõiki vaatajaid pani rõõmustama see, et väike Iks võttis julguse kokku ja asus rändele. Täna on noor must-toonekurg oma rändega jõudnud Lätimaale.

Jõudu, jaksu, avastamist ja elamusi kõigile ränduritele!

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Hundinuiade kasvukoht

Laialehine hundinui        Typha latifolium        

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Jäälind toomingal

Harilik toomingas          Padus avium

Toomingad kasvavad nii alusmetsades kui võsastikes, aga on kõige nähtavamad metsaveertes ja jõgede kaldaaladel, kus nende kevadine õitsemine paistab kaunilt välja. Kuid kõikjal kasvav tavaline põõsas võib vahel sirguda ka suureks puuks. Noores eas kannatavad toomingad varjulist kasvukohta. Vähesel määral võisime ka tänavu märgata toominga-võrgendikoi kahjustusi, aga needki puud kasvatavad juba uusi lehti.

Rändekaart ja kuvatõmmised Swenja, LK foorumist

Noore must-toonekure teekond. Vihm jõudis Leetu

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sellel valendaval rapsipõllul on kõdrad avanenud ja seemned varisenud

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala kestel 13,3…18,1 °C piires, mis erinesid normist (keskmine 1991-2020) -3,0…2,4 kraadi võrra. 

Kõige soojem päev oli reede, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 25,4 kraadini ja kõige jahedam päev oli pühapäev, kui maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 18,3 °C. Kõige suurem ööpäevane õhutemperatuuri amplituud (17,7 °C) esines neljapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis 24,1 kraadini ja öine minimaalne õhutemperatuur langes 6,4 kraadini.