Foto: Ave Kruusel

 

 

MUSIROTID

 

öösel, kui ma pistan sõrmed rotipuuri

limpsitakse üle kõik mu näpud

vastu vaatab mulle mitu silmapaart nii suuri

pai seal tahavad nüüd kõik need väiksed käpud

 

võtan mõned poisid veidiks sületada

plikad oma puuris vaikselt nahistavad

poisid üritavad süles üksteist ületada

kurgu alla poevad, tasa kudistavad

 

mõni rott on palju musikam kui teised

mõni üldse peab end mitte-sülerotiks

aga kui on süles olnud kõik need teised

pole näha küll, et teda see ei kotiks

 

pruunid särasilmad uudistavad vastu

erksalt kummininul vurrud võbelemas

maiuspala läheb kähku põsetasku

mustal rotil kasuk õrnalt hõbelemas

 

kahjuks selle musi aeg ei kesta kaua

ruttu läh’vad Rotimaale tagasi

õites sirelite alla kaevan neile haua

süda järgmistele musidele avali

 

Kati Rimm (täiskasvanu)

ROTT

 

Rotil on roosakad varbad.
Rotil on teravad hambad.
Rotil on mustad silmad
ja siledad saba ja kõrvad.

 

Rotte ringi liigub halle.
Rändrott nimeks pandi talle.
Kui su roti karv on must
siis ta kodurott on just

 

Rott sööb seda mida leiab
kurki, juustu, õuna, leiba
suitsuvorsti rott ei taha
sellest on tal süda paha

 

Rott on tegelt lahe loom
selle aasta looduskroon
minu empsil, papsil näiteks
sünniaastaks rott on täpselt.

Karoli Hanschmidt
Ülenurme Gümnaasium, 3. klass
 

Rafiel Sirel
Ülenurme Gümnaasium, 3. klass

 

KODUMAA ROTT

 

Eestimaa on kodumaaks

Sinul, minul, rotil ka.

Rott saabus kaugelt maalt,

Indiast, purjelaevaga.

Tal kaasas oli naine, poeg,

vend, vennanaine, onupoeg.

Ennast sisse seadsid siin

ja õnnestunult sigisid.

Sigis rott ja möllas katk,

eestlasi jäi vähemaks.

Oh, pole süüdi väike loom,

et kirpudega katku toob!

Kui rüütlil linnus valmis sai,

ta kohe roti maha lõi.

Mats rotte tappis, hävitas,

Padise kloostrigi põletas.

Siis algas Liivi sõda,

kuid roti elul polnud häda.

Võimule sai Ivan Julm

ja lõputu näis rotipulm.

Loodi koolid Eestimaal,

rottgi kooli tulla saab.

Polnud hirmus Põhjasõda

Rootsi Karl kui haaras mõõga.

Langes sõdur Venemaalt,

rott nüüd tema leiva saab.

Kadus Eestist pärisorjus,

rotil kestab kõhuorjus.

Enda omaks saavad talud,

peremees teeb rotil valu.

Seal, kus seisvad viljakotid,

oma talu peavad rotid.

Eesti rahvaga on koos, 

oma koht tal ajaloos.

Kui „Kalevipojas“ on tõtt,

siis kasukata siil on rott.

Ehk oleks roti kavalus

toond võidu Mahtra lahingus.

Ka esimesel laulupeol

lõi kaasa uhke rotikoor

ja Peterburist Tallinna

said rotid sõita rongiga.

Otepääl kord nägi rott

kuis pühitseti Eesti lipp.

Rott uppus ära viinatoopi

ja Toris Karskusselts siis loodi.

Et jääks kuivaks roti samm,

Muhust Saarde tehti tamm.

Roti tappis hulkuv kuul

Uuel Turul talvekuul.

Esimeses Ilmasõjas nähti rotti

tagalas ja rindel, dz´otis.

Vabadussõjas, soomusrongis,

rott sõdurileivast oli pungis.

Eesti vabadusest rotil kama,

tema kogu aeg on vaba.

Ei jäänud kehvaks roti noos

kui Eesti Venemaaga oli koos.

Paljud elud aeti lahku,

roti elul mitu tahku.

Kes neist kolis metsa sisse,

kes neist sõitis Siberisse.

Edasi läks elu siin,

rotti nähti teleris.

Olümpial teele läks regatt,

paadipõhjas kaasas rott.

Öölaulupidu, rahvas rõkkas,

rott rüüsteretkedele tõttas.

Eesti taas on iseseisev,

kraami täis on roti kelder.

Pole vaja tal talonge, 

toidu eest võib anda hinge.

Venelane väed viib välja,

jätab sõdurrotid nälga.

„Estonia“ hukk jääkülmal merel

viib hauda mitu rotiperet.

Astudes Euroopa Liitu

Eesti roti hulk ei muutu.

Eurovisiooni võitsid Benton, Padar,

suss rotti teleri ees tabas.

Rotid on meil toas ja õues,

mõnel sõber rott on põues.

Loomaaias rott on puuris,

laborant ka rotte uurib.

Väntsutavad väikest looma,

et saaks võidetud koroona.

Kuniks püsib Eestimaa

las siin olla rotid ka!

 

Helen Tambets-Telk (täiskasvanu)

 

ROTIKENE

Õues oli ilus ilm,
põõsa tagant vilkus silm.
Läksin veidi lähemale,
rott, ta tuli lagedale.
Tema väike armas käpp,
sama suur kui minu näpp.
Rott ju paras näriline,
samas väga närviline.
Tõin talle pisut juustu,
tema aga pani jooksu.
Rohkem teda ma ei näinud,
rott oli lihtsalt ära läinud.

Mia Amanda Päevakene
Ridala Põhikool; 5. klass

 

ROTT

 

Mõne jaoks hirmus,
mõne jaoks armas.
Temal pole vahet, mis
sa temast arvad.
Tühi kõht ja terav nina
on tal kompass,
Ainuke, kes teda segab
on kass.

Roman Lozovenko
Rakvere Reaalgümnaasiumi, 3d

 

OOD ROTILE

 

Nägin täna köögis rotti,

piilus teine prügikotti.

Sõrmed pigistamas potti

kiljatasin: ”Pelgan rotti!”

 

Liigutada polnud motti,

piilusin siis seda rotti.

Üsna kiirelt sain ma sotti,

elukal ei olnud rasvalotti.

 

Musklis sile läikiv loom,

uhke voolujooneline koon.

Hirmust tuksles veresoon.

„Andke, suhkruvett ma joon!”

 

Meenus, see ju aasta loom,

nagu nipsust muutus toon.

 

Luba, sulle mugavused loon,

aastasadu kannatanud loom.

Palju muutunud on foon,

leebemaks on läinud joon.

 

Olgu korter sinu tsoon,

kinnisvara, kogu moon.

Talveks kirjud sokid koon,

juustu, pähkleid ette toon.

Elu naudi nunnu loom

nagu talumehe voon.
 

Rando, Marleen, Veronika (pere)

 

ROTID JA ELU MAAL

Mäletan sind lapsepõlvest,
vanaema juurest.
Kui hirmus ja kole, pika sabaga loom,
pikad su küünised ja pikk su koon.
Lauta minnes, käis trall ja möll,
arvasin toona et oledki koll.
Klirin ja kolin, kõik asjad lendasid,
laut täis oli mustasilmseid poegasid.
Suurena nüüd tean et siiski,
kodurott või rändrott meil elas seal hoopiski.
Ja pole sa nii julge ühti,
sina kardad mind ja mina sindki.
Lugedes sinust, mul aukartus tärkab,
ka ilu sinus nüüdseks ma märkan.
Ei ole sa must ja kole loom,
oled väga puhas ja pere hoiad koos.
Perele söögiks sul kõlbab kõik,
läbi närid talad, juhtmed - kõik mis tundub toit.
Ja poegi on sul palju, seepärast söögist sul põud.
800 poega aastas - on see vast jõud.
Isegi kassile toodud kala sõid ära,
oled omnivoor, nüüd teada sain seda.
Vigastatud kaaslasele toitu sa tood,
turvatunde tallegi lood.
Teinekord pere hoides unustad end,
avastad korraga, sabad ristand on end.
Nüüd pundart enam lahti harutada saa,
rotikuningas sündinud on taas.

Maris Treimuth (koos perega)

 

ROTT

 

Rott on armas loom,

Pikk on tema koon.

Tal on vurrud, tal on saba.

Hästi pikk on tema rada.

 

Atso Pettai
Paistu Kool, 3. klass

 

ROTT

See on küllalt väike loom,

Silm on nagu pisiploom.

Karv on sile läikega,

Hambad nagu äike ka.

Kõrvad suured, ümmargused,

Nina terav, hambad pikad,

Vuntsid, saba on tal ikka.

On ju tore loomake,

Väike, hall ja karvane.

Selline see väike loom.

Rotiaasta talle rõõmu toob.
 

Anastassia Nikolas
Narva Vanalinna Riigikool, 6. klass

 

KES ON MAJAS PEREMEES?

(räpp)

Rott oli majas peremees

elas köögiseina sees

näris seina sisse augu

tahtis minna sedakaudu

toidukraami hankima

oma kõhtu tankima.

 

Pärast pikka tankimist

sai järsku vastu vahtimist

rotilõksu rauaga

ja kulund lõikelauaga

suurest paugust värin sees

jäi õhku küsimus vaid see:

Kes on õige peremees?

 

Marta Lehtmäe
Saverna Põhikool, 7. klass

 

KODUROTI MÕTTETERAD

 

Ma olen vinge kodurott,

sul sellega olgu selge sott.

Sa ära mind rändrotiga segi aja,

sul selle mõistmiseks abi vaja.

 

Sa kuula nüüd ja meeles pea,

minu selgitus on väga hea.

Mul kõrv ja saba päris pikk

ning seljas tume karvastik.

 

Ma tulin kaugelt idamaalt

kuid siin eluga hästi hakkama saan.

Ronimises olen üliosav,

turnin paremini kui orav.

 

Mu elupaigaks on vana pööning

ning lemmik tegevuseks on sööming.

Ma kõike alla kugistan,

kuid siiski veganlust eelistan.

 

Mul eestlastele on ka üks jutt,

teadke, et kass on hullem kui rott.

Mul esineb küll mõni pahe,

kuid kaaslasena olen lahe.

 

Ma rõõmsalt puuris krõbistaks

ja sinu peret lõbustaks.

 

Kärolin Lelov
Kergu LAK, 6. klass

 

ROTID

 

On Eestis rottide põhiliike kaks

ja kumbki neist ei ole väga paks.

Üks kodurott, teine rändrott,

mõlemad värvilt kui kartulikott.

 

Kodurott elada võib kasvõi puuris,

rändrotil meeldib olla ka kuuris.

Söögiks neil kõlbavad taimed ja loomad,

söögile vettki nad peale joovad.

 

Kuna meil kodus on kelder suur,

mõnele rotile hea teha seal tuur.

Võiks endale võttagi keldrisse rotid,

ent ema siis kohe pakiks vist kotid!

 

Karolin Valk
Türi Põhikool, 4.c klass

 

KUS ROTTI, SEAL INIMEST

 

Maja nurgal kodurott

Kui on talv siis külmarott

Puudub hari - tolmurott

Kui on õhtu - unerott

Juustu pole - näljarott

Vaatab august maarott

Vann on täis siis vesirott

 

Jörgen Kohal

 

 

HEAL ROTIL MITU NIME

 

Nahkhiir minekule astus,

rotid panid tiitli tasku,

kõigi rottidega koos

näiteid leidub inimsoos.

Näljarotil nälg on majas,

nuturott see pilli ajas.

Unerotil magus uni,

magab õhtust hommikuni.

Mudarotil sauna vaja,

kirikurotil vaesus majas,

 

huuli limpsab mesirott-

maias nagu karuott.

 

Inimrotte tagalas,

kontoris ja kuival maal,

rõõmsad ränd- ja kodurott -

selle aasta loom on rott.

 

Kaina Mertsina
Saverna Põhikool, 9. klass

 

ROTI SÜDA

 

Käisin Lõuna-Eestis,

ristiemal külas.

Tema vanas majas

rotipere müras.

 

Öösel meie pere

magada ei saanud.

Ilus rotikene

magama ei jäänud.

 

Ragistas ta kappi,

ema algul ohkas.

Viskas tolmulappi

rotist mööda rohkelt.

 

Suusakepi appi

ema kätte haaras.

Rott kui näris kappi

sellega lõi kaasa.

 

Päevakene hiljem

ristiema leidis,

uneröövel rotu

toas nüüd hinge heitis.

 

Keset vaipa valget

lebas rotikene.

Miks ta elu jättis? 

Aimata vaid võime. 

 

Targad särasilmad,

 sihvakas  ja mustjas,

soomustatud saba. 

Tuli surm nüüd kust tal?

 

Ema enam iial

rotiga ei kakle. 

Roti õrna südant

suusakepp ei taple.

 

Eleanora Eek
Kaarli kool, 6.klass

 

ROTILUGU

 

Täna rott on luubi all,
rüü tal must või tumehall.
Tegelikult on neid kaks,
rändaja ja kodusaks.

Välisilme üsna armas,
aga hammustama varmas.
Ühel saba pikem teisest,
üks on paksem, teine peenem.

Kui sabad sõlme kipuvad,
siis hüütakse neid kuningaks.
On tal nimesid ka teisi:
mustrott, pent ja kuulda võhrgi.

Mis saadaval, see kõhtu läheb,
pigem rohkem, mitte vähem.
Mõni tahab rohkem liha,
mõnel taimsed soovid, ihad.

Kodurott end hästi tunneb,
kui on kõrgemal ja kuival.
Võhr ei pelga keldriniiskust,
ujumine tema liist just.

Pahandust neil meeldib teha,
auke seina, haigeks keha.
Aga kui keegi ei pane pahaks,
sobib lemmikloomaks vahvaks.

 

 

Annabel Narits
Türi Põhikool, 8.b

 

ROTT JA PONTSAKAS KÕRVITS

 

See lugu rääkis rotist, 

kes ronis välja kotist.  

Ta saputas ja sakutas 

end liivast puhtaks raputas.

Ta tegi vaikselt ukse lahti

ja pidas üksi aias vahti.  

 

Siis märkas ta üht kõrvitsat,

nii ilusat ja pontsakat. 

Ta pidas uksel salaplaani, 

kas jaksab joosta sinnamaani.

 

Ta võttis hoogu, katsus pulssi,

kohendas veel jooksusussi.

Siis ruttu jooksis üle muru

ja tegi kõrvitsasse kodu. 

 

Annaliisa Aren
Türi Põhikool, 4. klass

 

 

ROTIKUNINGAS

 

Rott on meie päästja,

ta on meie säästja.

Rotikuningas on lihtsalt nii kurb,

teda ootab kurb surm.

 

Viiralt Salumaa

Lõuna TERA 3. klass

 

 

***

Kõht on tühi,

kõht on tühi!

Koostöö on raske

süüa ei ole.

 

Jahti ei saa pidada,

sest sabad on kinni.

See on rotikuningas.

Appi, appi, appi!

Karl Paju
Tallinna 32. Keskkool, 5a

 

 

ROTT
 

Esmaspäeval tuli rott
seljas raske seljakott
Ei ma hästi aru saa
on seal õunad või halvaa

 

Teisipäeval tuleb rott
järel lohisemas pott
nüüd on päris selge sott
potis loksub kuum kompott

Kolmapäeval jälle rott
tuleb, käes üks kandekott
kotist paistab kalaluu
või on hoopis miksi muu?

Pole vahet tal, ma näen
kraami kannab iga päev
Rott ei ole karu ja
Ta on tubli varuja

 

Karl Rudolf
Ülenurme Gümnaasium

 

ÜLBE ROTT

 

Kuldnoka kuldne nokk 

vuristas uudist kui vokk, 

aasta linnuks end kuulutas, 

kui rott enda urgu tuulutas. 

Rotil lõppes rotiaasta, 

oli vihane kui saatan, 

Kapist otsis välja krooni, 

AliExpressist tellis drooni. 

Lendas aasta linnu juurde, 

üle järve, üle puude. 

Sõimas tolle esmalt läbi, 

viskas talle suure käbi. 

Kuldnokk raputas vaid pead, 

ütles talle: „Kas sa tead, 

valitud ka aasta loom, 

kuigi kehv sul iseloom, 

oled selleks sina, rott, 

häbene ja lahku!“ 

M.O.T.T 

 

Meribel Pukk
Saverna Põhikool, 8. klass 

 

ROTIAASTA

 

Rotid ema närvi ajasid,

sest talvel süüa vajasid

Meie majja tulid nad,

pahandusi tegema.

 

Ema kassi majja tõi,

kes kõik rotid ära sõi.

Nüüd on pahandus mis kole - 

rotiaastal rotte pole!

 

Ken-Markus Põhjala
Türi Põhikool, 4. klass

 

 

 

*****