Tegime aasta looma luulevõistluse väikeste laureaatidega pilti Elistvere loomapargi Karoliina puuri ees ja vaatasime, kuidas karu põhuhunnikul pikutab. Luuletusi ei hakanud Karoliinale ette lugema, sest mõmmi oli juba väga unine ja me ei tahtnud teda segada. Loeme võiduluuletusi nüüd koos.

 

Karu

Siis kui väljas sajab lund
magab karu talveund.
Unes külge keerab ta
et saaks rahus puhata.

Kui lõpuks külmunud on ojad
sünnivad siis karul pojad.
Kui jälle taevas kuumab päike
pesast tuleb karu väike.

Kui vaja täita karul varu
otsima peab mesitaru.
Maias teadagi on karu
tuntud oma metsasalus.
 

 

Kaur Valter
4. klass
Rocca al Mare Kool

 

Karu elu talvel

 

Karu, karu oled maru,

aga sinust ei saa aru.

Magad terve talve maha,

talisporti teha ei taha.

 

Ei suusata, ei uisuta,

mäest ei sõida alla kelguga.

Talvel tukub aias mesitaru,

sellepärast norskab oma koopas karu.

 

Elli Maria Nooni
4. klass
Tallinna Mustamäe Gümnaasium

 

 

„Ведмiдь“

 

Мае бурого кожуха

I маленькi круглi вуха

I xоч зветься хижаком,

Любить ласувать медком.

Iсть i ягоди, и горiшки,

А полюе зовсiм трiшки.

I дорослi и малюки

Ловлять рибу залюбки.

Граються, забрiвши в воду

I вода iм в насолоду.

А як час тепла пробiг,

Заляга ведмiдь в барлiг

 

Антон Гасюль (Anton Hasiul),

2. klass

 

Üllatus karule

 

Karu tundis, tal on nälg.

Kuhu kadus meekärg?

Kärge polnud omal kohal,

ilmselt on see kuskil mujal.

Kuna karul nälg on suur,

metsa viis ta toidutuur.

Tee peal kohtas hunti,

hunt läks kähku oma punti.

Põder tähtsalt vastu kõndis,

kuid siis järsku plehku pistis.

Karu nõutult seisatas,

mida see kõik tähendas?

Miks nad kõik mind kardavad,

nõndamoodi väldivad?

Selgus saabus kohemaid,

tuli kuulatada vaid.

Loomad hüüdsid üheskoos:

Palju õnne karu, oled aasta loom! 

 

 

Mirelle Adeliisa Sirel

 

 

Karu ja talv

 

Talv kätte jõudnud

Linnud pilve harjal minema sõudnud.

Lehehunnikusse pugenud siil,

põldhiirel külma kaitseks liiv.

 

Karu oma koopas magas,

kõhu korin und tal segas.

Istuli tõustes silmad punni ajas,

tema möire üle metsa kajas.

 

Midagi jubedat on juhtunud,

valge ollus kõik minema uhtunud.

Kuhu kadunud aasad, põõsad, puud,

haned, lilled ja kõik muu?

 

Kas tõesti kõik nad surid välja?

See mõte mesikäpale teeb nalja.

Ta hakkab käppa imema

ning varsti jääb magama.

 

Mari Roosme
6b klass
Türi Põhikool

 

Näljane karu

 

Mu nimi on Mesikäpp, Päntajalg,

Karumõmm, Karuott, Päts

ja kui leian värskeid marju,

on minu soontes väikene särts.

 

Parima meelega söön kala ja liha

ja kui neid ma ei leia on hinges kurbus ja iha

Mulle maitseb meeletult mesi

ning kui ära ma söömisest väsin

on minu joogiks värske vesi.

 

Kui kõht on mul täis ja rahul

ei ole ma enam pahur.

Pärast pugimist samblasse külili keeran

ja oksi kui tikke hambavahedes keeran.

 

Elizabeth Kalmus

 

Kes ma olen?

 

Ma ei nurru, ma ei haugu,

koduhoovist hoian kaugust.

Ma ei lenda, ei ela vees.

loomade keskel olen peremees!

Ma ei ole valge, ei ole must,

mul mitu huvitavat iseärasust.

Külma talve magan maha,

kevadel ärgates ohtralt süüa tahan.

Marjad, seened, juurikad, kalad –

need mu lemmik toidupalad!

Poegi mul kevadeti tavaliselt üks või kaks,

neile meega  kaerakooki küpsetaks!

Ma ei ole rumal, ei ole väike,

rabas, metsas ja põllul meeldib teha jalutuskäike.

Olen võimas ja kasvult pirakas,

mitmes lastelaulus nimekas.

Siin leidus ühtralt vihjeid minu elust-  olust,

Nüüd on sinu korda arvata, kes ma olen?

 

Aleksander Marmor

 

Metsas ragistab

Segatoiduline loom

Ott on näljane

 

Hanna Brit Ermel
5. klass
Saverna Põhikool

 

Pruunkaru

 

Pruunkaru on magusas unes,

Mõnusas soojas lumes.

 

Sööb palju mett,

Joob peale vett.

 

Kui on väljas talvemaru,

Karu mõttes peab vaid aru,

Kus on parim mesitaru,

Tarus parim meevaru.

 

Jõhvikamesi, mustikamesi,

Kanarbikumesi, võilillemesi,

Ristikumesi, mesi, mesi, mesi, mesi….

 

Sigrid Vinkler
5b klass
Tallinna Mustamäe Gümnaasium

 

Kokku osales sel aastal luulekonkursil 204 eestikeelset luuletust 27 erinevast koolist, lisaks veel ka mõned vene- ning ukrainakeelsed luuletused. Auhinnareisiga pärjati 35 loometööd ning 8 juhendajat. Kõige aktiivsemad riimisepad olid sel aastal Rocca al Mare Koolist, Türi Põhikoolist ning Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist. Kõige nooremad luuletajad Paikuse Lasteaiast ja Tallinna lasteaiast Naeratus. Peale luuletuste leidus ka mõningaid proosalugusid, nt intervjuu pruunkaruga ning üks tore loodussaate stsenaarium.
Konkursi korraldasid sel aastal Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee koostöös RMK-ga.

 

Helen Arusoo