Kuidas kopral kopra-aastal läheb?

Kesktalvel kobras palju ei liigu – loom tegeleb talvevarude tarbimisega ja hangib siit-sealt juurde, kui vaja.
Foto: Tarmo Mikussaar
Eesti oludes sobib kobras elama looduslikel veekogudel - jõgedel ja järvedel. Kui piiber
asustab aga maaparanduse kaudu juurdevõidetud alasid, on pahandus kerge tulema: tema eluks vajalik tegevus põrkub inimese majandushuvidega. Paisutuse tulemusena liigniiskuse all kannatav mets kuivab ja põld muutub mädaks. Loomulikult ei taha ükski maaomanik sellise olukorraga leppida ja „kurjategija” langeb kiusamise ohvriks. Lõhutakse paisutustammisid, pesakuhilaid ja varjeurge eesmärgiga loomad minema peletada. Kasutust tegevusest on stressis nii koprad kui inimene. Lahenduseks on sobimatutest kohtadest kogu koprapesakonna ära küttimine, see tegevus tuleb jätta jahimeeste hooleks. Küttide kiituseks peab ütlema, et igas jahtkonnas on mõni „kopraspetsialist”, kes suudab tekkinud probleemi lahendada.