Aasta loom 2019

Kopra luuleiud. Horisontaalteljel on märgitud „aastat tagasi“,  0 tähistab tänapäeva ehk aastat 2000. Vertikaalteljel on temperatuuri näidud, kus punane katkendjoon markeerib tänapäevast keskmist juuli temperatuuri ja pidev sik-sakiline joon minevikus aset leidnud temperatuurimuutusi võrreldes tänapäevase keskmisega (kliimakõver Siim Veski järgi). 

Kui näete suvel mööda Eestit ringi sõites koprakuhilaid, siis meenutage, kui kaua on maarahvas oma elupaiku jaganud piibriga. Peaaegu 11 000 aastat, nagu graafikult kenasti näha on.  

Noorel kopral on karu ees 13-minutiline edumaa.

Ka kopral on toitumisharjumused, paju sööb ta nii talvel kui suvel.

Nagu inimene nii ka kobras on oma toitumisharjumustes kinni. Suur kevad on piibri jaoks veekogude kallastele katnud rikkaliku toidulaua, seal kasvab värske ja mahlane angervaks, tarna kasvud ja veel kaugelt üle saja kopra toiduks sobiva taimeliigi, aga kobras võtab vahelduseks ikka mõruda pajuoksa ja keerutab selle osavalt koorest puhtaks. Ehk ainuke muutus võrreldes talvega on see, et nüüd on ka paju koor mahlasem ja saab veel lehed magustoiduks pintslisse pista.

Tarmo Mikussaar

Nooremapoolne isakaru, kes laste rajakaamerale jäi, leidis sealt suitsukana ja istus rahulikult oti kombel maha sööma. 
Karu esineb ka teises videos.
 

On väga põnev end mõnel kevadõhtul veekogu kaldale istuma seada, et lindude laulu kuulata ja oodata kuni veepind loojangukumas lainetama läheb.

Videvikus hakkavad liikuma igasugused tegelased. Nende hulgas ka koprad. Piibri nägemine on üpris tönts, seepärast usaldab ta rohkem oma kõrvu ja kõige enam haistmist. Kui tuul on valest suunast või kraavipervel istuja end liiga tugevalt lõhnastanud, saab vaatlus kiirelt ja väga järsku läbi.

Tarmo Mikussaar

Mõne päeva eest sai Penijõe koprakaamerat kohendatud nõnda, et nüüd näeb otse jõele. Eelmises paigas ei tahtnud piibrid kaamerasilma eest läbi käia, toimetasid kusagil nurgas, nõnda et mõned looduskalendri jälgijad hakkasid muretseme, kas koprad ikka elavad seal.  Midagi eriti näha ei saanud, aga kuulda see-eest küll: loodusehääled Penijõe kaameras on ju fantastilised ja ainuüksi nende pärast maksab kaamerat seal hoida.

Noorte kobraste territooriumiotsingud ja võitlus uute alade hõivamise pärast võib olla päris kibe. Aprillis ja mais võime kohata noori piibreid ootamatutes kohtades. Video autor ja aasta looma kopra uurija Remek Meel on saanud videole kobrast võitluse ja territooriumi märgistamise.