Kobras, piiber või majajas?

Postitas Aasta Loom - L, 26.01.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Joonistus: Leo Lätti

Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatust leiame kopra vanema, tänaseks ainult eestikeelses kultuuriruumis unustusse jäänud nimetuse majaja, majajas* , sõna „kobras“ selles sõnaraamatus puudub.

Keeleteadlane Huno Rätsep väidab, et sõna majajas kopra tähenduses on pikemalt püsinud Võru keelealal, kuid mujal eesti keeleala on see sõna hääbunud. Võru keelt esimese keelena kõneleva inimesena on sõna mulle (ja ilmselt enamikele võru keelega sina-peal olevatele inimestele) tuttav ning selle leiab nii Väikesest murdesõnastikust (majajass, majass)**  kui ka Võro-Eesti ja Eesti-Võro sõnaraamatust*** . Ka teistes soomeugri keeltes esineb samatüveline sõna: karjala ja soome keeles on majava, lüüdi keeles majai, vepsa majag, lapi maggjeg jne. Eesti etümoloogiasõnaraamatule (ilmunud 2012. aastal) tuginedes on karjala, soome, isuri ja lüüdi maja tähendanud onni, ajutist varjualust, peavarju, eluaset. See lubab teha järeldusi, et kopra vanem nimetus soome-ugri keeltes on seotud või tuletatud loomale ainuiseloomulikust viisist ehitada eluks sobilikke paise ja pesi. Kunagise soome-ugri sõna vahetas välja vene keelest laenatud loomanimetus kobras (vrd vene bobr). Venekeelne sõna on kasutusel ka paljudes indoeuroopa keeltes – näiteks läti bebrs, saksa Biber. Viimasest omakorda on laenatud eesti keelde kopra teine nimetus – piiber****. Nii mõnedki lõunaeestikeelsed loomanimed on tänini eesti keeles aktiivselt kasutusel ühe või teise eluka sünonüümina, nagu näiteks koer-peni; hunt-susi, muist aga on jäänud pigem tahaplaanile – vähesed teavad, et saarmas on Lõuna-Eestis udras või nirk lahits. Sama on juhtunud ka kopra soome-ugri algupära nimetusega.

Marju Kõivupuu

 

* Wiedemann, Ferdinand Johann. Eesti-saksa sõnaraamat. Tallinn, Valgus 1973, lk. 567.
**Väike murdesõnastik II. Toim. V. Pall. Tallinn, „Valgus“ 1989.
***Võro-Eesti synaraamat. Võru-Eesti sõnaraamat. Tarto-Võro 2002; Eesti-Võru sõnaraamat. Võro Instituut 2014.
**** Huno Rätsep, Kust need loomad nimed said: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_02.pdf

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.