Linnuvaatleja

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi kaameraga pesakastis rasvatihase poegi üle lugeda ei ole lihtne – kas on vanalind pesal poegi soojendamas või ei paista üksteise peal olevad pojad välja -, saab Looduskalendri foorumist lugeda, et tõenäoliselt on kõik kaheksa poega koorunud.

Kaameraga pesas koorusid pojad märkimisväärse asünkroonsusega. Kui tavaliselt kooruvad pojad ühe ööpäeva jooksul, siis selles pesas oli esimese ja viimase poja koorumise vahe vähemalt kolm, võibolla isegi neli ööpäeva.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1873. aasta 16. juunil märkas ornitoloog Valerian Russow Läänemaal Väike-Rõude deltas valgetiib-viire paari. Nagu tol ajal kombeks, käis lindude vaatlemine püssiga ehk huvipakkuvad linnud lasti maha. Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaatorina töötanud Russow tegi lastud valgetiib-viirestest topised, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis. Kuna topiseid tehes selgus, et emaslinnul oli välja arenenud munemisvalmis muna, on antud juhul tegemist ka esimese valgetiib-viire pesitsusjuhtumiga Eestis.

Foto Arne Ader

Piiritaja

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru vastuseid ootame kuni 30. juuni südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

3. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Margus Ots

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulgakesi koos toitudes on lindudel kergem kiskjaid märgata. Kuna aga koos olles suureneb isendite- ja liikidevaheline konkurents, peaksid salga moodustumiseks konkurentsist tingitud negatiivsed mõjud olema väiksemad saadavatest hüvedest. Seepärast koonduvad salkadesse fülogeneetiliselt kaugemas suguluses olevad liigid, kes küll jagavad elupaika, kuid mitte toitu. Kui liikide nii-öelda koostöö tulemusena ei kasva konkurents, vaid suureneb kasu, peaksid salgad koosnema lähedasemas suguluses olevatest liikidest.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga rasvatihase pesapakus saab just praegu poegade koorumist vaadata. On üllatav, et pojad kooruvad juba täna, kuna viimase, kaheksanda muna munes rasvatihane sellesse pessa alles 16. juunil. Tavapäraste arvutuste põhjal oleks võinud eeldada, et pojad hakkavad kooruma alles 28. juunil (loe siit: Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?).

Järelikult alustas rasvatihane selles pesas haudumist mitu päeva enne kurna täitumist ning selle pesakonna pojad ei kooru korraga, vaid paari päeva jooksul.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Läti linnuvaatlejad teatasid Linnuharulduste komisjonile, et olid juuni keskel Suure Munamäe vaatetorni juures kohanud laulvat lääne-pöialpoissi. Täna, jaanilaupäeval käisid Rõuge linnuvaatlejad Maidu Kõoleht, Maiki Must ja Jaanus Tanilsoo teadet kontrollimas ja selgus, et vaatetorni juures tegutseb lausa kaks lääne-pöialpoissi.

Lääne-pöialpoiss. 23.06.2017, Suur Munamägi, Võrumaa / foto: Jaanus Tanilsoo

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesade kaardistamiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Näiteks saab praegu pesades olevate poegade arvule juuli lõpus või augustis juurde lisada lennuvõimestunud poegade arvu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

Uuringud on näidanud, et õvede vaheline konkurents toidu mangumisel on seda väiksem mida suurem on nende geneetiline sugulus – pesakonna igal õvel on teistega sarnaseid geene ning isekas käitumine vähendaks isendi geenide levikut. Enda geenide levikut ei ole aga mõistlik takistada.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

Veebikaamera vahendusel rasvatihase pesaelu jälgijad on ilmselt märganud, et emaslind hakkas munadel istuma päevi enne viimase muna munemist. Juba kolmanda muna munemise järel rasvatihane enam mune kinni ei katnud ning alates viienda muna munemisest võis emaslindu juba pidevalt pesal näha. Kokku munes rasvatihane pessa aga kaheksa muna. Kas see tähendab, et see emaslind hakkas mune hauduma enne kurna täitumist ja pojad kooruvad erinevatel aegadel?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tulemusena sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk nii-öelda fülorikkusele, mis kätkeb lisaks liikide mitmekesisusele ka nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud, iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitmest miljonist aastast evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga tervete liigirühmade kadumine. Sellised linnakeskkonnaga mitte kohaneda suutnud liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teineteisest evolutsiooniliselt asuvad.