Linnuvaatleja

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

eElurikkuse andmebaasi avaleht

Eelmisel nädalal ületas infosüsteemi PlutoF sisestatud ning eElurikkuse andmebaasis nähtavate linnuvaatluste arv ühe miljoni piiri. Täna on eElurikkuse andmebaasis näha juba 1 021 278 linnuvaatlust.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas koorusid esimesed pojad 25. juunil ja on täna, 12. juulil 17-ne päeva vanused. Tavaliselt lahkuvad rasvatihase pojad pesast kolmandal elunädalal, toidurohketel aegadel juba 15-päevastena.

Rasvatihase 18-päevased pojad on juba lennuvõimelised ja võivad iga hetk pesast lahkuda, Vana-Kuuste 02.06.2016 / foto: Margus Ots

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakonnakaaslaste omavaheline konkurents vanemliku hoole pärast ja püüd teistest rohkem toitu manguda kasvatab lootust tuul tiibadesse saada. Enda kaitsmiseks ning parema olukorra saavutamiseks on paljude linnuliikide järglaste puhul tavaline teineteise nügimine, nokkimine ja küünistamine. Sageli, näiteks suluspesitsejate puhul, lähenevad vanemad pesale ühest kindlast suunast ning sel puhul tagab soodne positsioon parema liigipääsu toidule. Kuid kui avatud pesale lähenevad vanalinnud erinevatest suundadest, on õvede – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – jagelemine toidu pärast agressiivsem.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas on pojad parasiitidega hädas. On näha, et tihasepojad saputavad ennast pidevalt ning aeg-ajalt ronivad parasiidid (näiteks raudkärblased) üle nende selgade. Siiski ei ole selles midagi erakordset – õõnelindude pesadest leiabki mitmeid erinevaid parasiite nagu kirpe, väive, kärblasi ja lestalisi (näiteks puuke).

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Täna, 7. juulil ületas eElurikkuse andmebaasi sisestatud linnuvaatluste arv ühe miljoni piiri.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustlauk-õgija. 04.07.2017, Põgari-Sassi, Läänemaa / foto: Triin Kaasiku (elurikkus.ut.ee)

Üleeile, 4. juulil leidis linnuvaatleja Alpo Koukila Läänemaalt Põgari-Sassi külast haruldase eksikülalise mustlauk-õgija.

Mustlauk-õgija (Lanius minor) on lõunapoolse levilaga liik, kelle pesitsusalad ulatusid veel sajand tagasi Petserimaani. Nüüd satuvad Eestisse vaid üksikisendid peamiselt hiliskevadel ja suvel mai lõpust juulini. Linnuharulduste komisjoni andmetel on mustlauk-õgijat Eestis seni kohatud 31 korda, viimati 8. juunil 2014 Hiiumaal Nõmmerga külas.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 4. juuli õhtul märkas linnuvaatleja Tiit Külaots Rapla maakonnas Sääla külas põllul nelja tuliparti. Samad linnud olid paigal ka täna hommikul.

Tulipardid Rapla maakonnas Sääla külas 04.07.2017 / foto: Tiit Külaots (elurikkus.ut.ee)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas koorusid esimesed pojad 25. juunil. Pojad on tänaseks jõudsalt kasvanud, kuna mõlemad vanalinnud toidavad neid kogu valge aja usinalt. Keda aga vanalinnud poegadele toiduks toovad?

Vastab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

„Tartu ülikooli linnuökoloogide uuringu põhjal toidavad nii leht- kui ka okasmetsades pesitsevad rasvatihased poegi valdavalt liblikaröövikutega, kes moodustavad üle 50% poegade dieedist. Lisaks toidavad rasvatihased poegi täiskasvanud liblikate, mardikate, kahetiivaliste, sipelgate ja ämblikega.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Kiskja õigeaegne märkamine ja tema eest põgenemine on energeetiliselt kulukas, mistõttu tasub võimalusel põgenemisega viivitada. Kuna kiskjate puudumisel ei ole vaja energiat põgenemisele kulutada, peaksid linnalinnud potentsiaalse ohu korral põgenema märksa hiljem kui nende looduses elavad liigikaaslased.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 69, kellest algajaid 40 ja edasijõudnuid 29.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 23 ja edasijõudnutest 11 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 3. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.