Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Kui linnu sulestiku kirgaste ornamentide teket ja rolli on uuritud üsna palju, siis tumedaile ornamentidele on tähelepanu pööratud märksa vähem. Järjest koguneb üha rohkem tõendeid, et nii nagu kirgas sulestik, näitavad ka tumedad suled isendi kvaliteeti: tumedaid toone andva melaniini tootmine on samuti kulukas ning tumedamad või suured tumedad suled on just tervematel lindudel.

Naerukajakas

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit

Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Raudkull on tabanud kodutuvi

Talvel koonduvad mitmed erinevad värvulised salkadesse. Sellistes segasalkades kehtib sotsiaalne hierarhia – suuremakasvulised liigid, näiteks rasvatihane (Parus major) ja tutt-tihane (Lophophanes cristatus), toimetavad puuvõra ülemises toidurohkemas ja turvalisemas osas, väiksemad aga, näiteks pöialpoiss (Regulus regulus) ja musttihane (Periparus ater), võra alumises ning välimises osas. Viimane on aga vähem turvalisem, sest seal on linnud kergemaks saagiks röövlinnule, näiteks raudkullile (Accipiter nisus). Võrastiku ülemine osa on värvulisele turvalisem, sest seal on suurem tõenäosus rünnakut varakult märgata ja põgeneda; raudkulli edu tagab üllatusmoment.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisatoidu pakkumine talvel lindudele on üsna levinud. Põhjapoolsetel aladel on see aga muutnud mitme asulates talvitava linnuliigi, näiteks Põhja-Soomes sinitihaste (Cyanistes caeruleus) ja rasvatihaste (Parus major), talvist levikut. Samas suudab näiteks põhjatihane (Poecile montanus) samas piirkonnas talvitada metsas inimese abita. Seega muudab inimese pakutav lisatoit lindude tavapärast käitumist ning sel võivad olla ka soovimatud tagajärjed, millega lisatoitu pakkuv inimene peab arvestama: ühekülgne dieet, suurem kisklus- ja haigustesse nakatumise risk.

Aasta linnu teadusuudis

Joonistas Grete Alt

Tuttpütil on punane silm

Tuttpütt        Podiceps cristatus

Kuigi kaugelt vaadates ei pruugi tuttpüti erkpunast silma märgata, on tähelepanelikumad minult pütiaastal mitmeid kordi selle erksavärvilise tunnuse kohta küsinud. Miks on püti silm punane?

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Eile selgusid 2020. aasta Eesti teravaima silmaga linnutundjad – neljandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud. Hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid taas eelmistest kordadest rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146, 2018. aastal 229 ja 2019. aastal 240 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 268 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kõigepealt aga viimasest voorust. Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 115, sealhulgas algajaid 99 ja edasijõudnuid 16. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 51 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Merelindude arvukus on vähenemas. Samas on nende arvukuse muutuste teada saamine keeruline, kuna paljud liigid veedavad aega avamerel, kus nende loendamine on keeruline. Kuna kaldalt linde ei näe, tehakse loendusi laeva või lennukiga, kuid üha enam ka digitaalsete kaameratega. Kui laevalt merelinde loendades ei ole kaamerast väga palju abi, siis lennukilt loendades on boonuseks vaatluste hilisem täpsustamine.

Määramisvõistluse 10. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. novembrini.

10. vooru küsimused leiate siit:

algajad: https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2020/kumnes-voor-algajad

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt – kuna sageli avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses – nähakse hübriide sageli. Kuid selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses.

Marko Mägi ja Margus, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.