Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Metsade vanuse muutus muudab pesarüüste ettearvamatuks

Postitas Looduskalender - T, 17.12.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Turvalise pesakoha valikust sõltub linnu pesitsusedukus. Eelistatult tuleks pesitseda piirkonnas, kus on vähem nii konkurente kui ka kiskjaid, sest pesarüüste on üks peamistest pesitsemise nurjumise põhjustest. Samuti on oluline pesa asukoht, mis peab asuma kas näiteks puul või varjatud kohas maapinnal. Paraku on paljude metsalindude elupaigad viimastel kümnenditel oluliselt muutunud ning koos sellega on tõenäoliselt teisenenud ka metsades elavate pesarüüstajate arvukus või levik.

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - K, 11.12.2019 - 08.08

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

4. osa

Järgnevate päevade ilm metskurvitsate rännet ei soosinud ning 25. novembriks oli küll mõneti staatiline, kuid ikkagi ettearvamatu olukord: viis meie satelliitneppi oli jõudnud Inglismaale ning neli olid enda (ajutiseks) peatuspaigaks valinud Skandinaavia (vt rändekaart 1).

Rändekaart 1. Allikas: Club National des Becassiers

Rändekaart 1. Allikas: Club National des Becassiers

Puutumatu metsa kadumine ohustab metsalinde üleilmselt

Postitas Looduskalender - T, 10.12.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda. Tänaseks on Maa metsadest otsesest inimmõjust puutumata vaid kolmandik, kuid ka nende metsaalade osakaal on raiete või teede rajamise tõttu vähenemas. Näiteks aastail 2000–2013 vähenes Maa puutumata metsa pindala 7,2%.

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - N, 05.12.2019 - 14.14

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

Lähenev talv hoiatas 6.- 8. novembril tõsisemalt – tuul pöördus põhjakaarde, temperatuur langes miinuskraadideni ning paljudes kohtades tekkis hetkeks lumikate. Kuid nagu oligi arvata, põgusad poolteist päeva kestnud külmalaine metskurvitsaid liikuma ei sundinud. Vaid Mäeküla (MAE) võttis ette 100 kilomeetrise (hulgu)retke läände ja ning potsatas maha Rohuküla sadama lähistel Läänemaal. Seetõttu hakati meie kohalikest metskurvitsatest Euroopa teadusringkondades rääkima juba kui paiga- või hulgulindudest.

Papagoid raiskavad toitu, kuid …

Postitas Looduskalender - T, 03.12.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toiduraiskamist ei kohta loomade seas just sageli, sest saamatajäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel. Toidu raiskamist on täheldatud puuviljadest toituvate loomade seas, näiteks võivad puulatvades elavad ahvid kas kogemata või teadlikult maapinnale loopida kaks kolmandikku söödavatest viljadest.

Lindude seas ei ole toiduraiskajate kohta palju teada, kuid et papagoide toitumispuude alt võib leida nii söömata kui ka pooleldi söödud vilju, on levinud arvamus, et ka nemad raiskavad. Siiski on need vaid väited ja mitmed teadlased on arvanud, et pigem pudenevad viljad kohmakate lindude küüniste vahelt kogemata.

Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistluse tulemused on selgunud

Postitas Looduskalender - E, 02.12.2019 - 12.12

Foto Arne Ader

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Kolmandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid eelmisest kahest korrast rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146 ja 2018. aastal 229 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 240 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase vooru küsimused

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 18.18

Foto Arne Ader

Põhjatihane

Põhjatihane ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri keskööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-algajad
edasijõudnud:    http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-edasijoudnud 

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 16.16

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

2. osa

Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.

Närvilisel rasvatihasel on vähem poegi

Postitas Looduskalender - T, 26.11.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Miks küsib rändelt naasnud öösorr: „Kas ööd on siin mustad?“

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 18.18

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.