Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Koprad on abiks veelindudele soodsate elupaikade loomisel

Postitas Looduskalender - T, 07.08.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku. Eelise saavad veelise eluviisiga organismid ning sageli laiendavad uued madalaveelised alad veelindude toitumisvõimalusi. Kas aga kobraste tegevuse tulemusena tekkivad aeglase vooluga või lausa seisva veega alad on veelindudele pesitsemiseks atraktiivsed?

Koprad tekitavad tamme ehitades veelindudele sobilikke madalaveelisi alasid.

Koprad tekitavad tamme ehitades veelindudele sobilikke madalaveelisi alasid. / foto: Jack Sasson, Flickr.com

Kuhu kaovad noored hallpea-albatrossid?

Postitas Looduskalender - L, 04.08.2018 - 11.11

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Umbes pool maailma hallpea-albatrossidest (Thalassarche chrysostoma) pesitseb Atlandi ookeani lõunaosas asuval Lõuna-Georgia saarel. Nende lindude arvukus väheneb aga kiiremini kui ühelgi teisel albatrossiliigil: viimasel kümnendil lausa 5% aastas ning rõngastatud lindude taaspüükidest selgub, et kõige rohkem hukkub hallpea-albatrosse esimestel aastatel pärast lennuvõimestumist.

Hallpea-albatrossi poeg

Hallpea-albatrossi poeg / foto: Ben Tullis (wikimedia commons)

Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 02.08.2018 - 14.14

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 107 osalejat, kellest algajaid 80 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 9 osalejat.


Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Lindude ja inimeste sigimiskäitumine on sarnane

Postitas Looduskalender - T, 31.07.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude paarumiskäitumine, partnerlussuhted ja kaasade kvaliteet on teadlasi huvitanud juba ammustest aegadest. Täna muuhulgas teame, et emaslinnud eelistavad paaruda kirka sulestiku või kõlavalt laulva isasega, aga ka seda, et lindude seas on võrreldes teiste organismidega valdav monogaamsus, millel on teiste paarisuhtetüüpide ees mitmeid eeliseid. Vanuse ja kogemusega võib tõusta paari sotsiaalne staatus, mis tagab parema ligipääsu ressurssidele (pesitsuskohale, toitumisalale) ning suurendab seeläbi sigimisedukust. Sealjuures on sageli eelistatud kõrgema sotsiaalse staatusega partnerid, kuna see tõstab ka teise partneri seisundit.

Pool miljonit kaadrit väike-konnakotka pesaelu

Postitas Looduskalender - T, 24.07.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide (näiteks kotkaste) pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik; enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest.

Oluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale, veel olulisem aga pesitsuse algus ehk esimese muna munemise aeg. Arvukad uuringud erinevatel linnuliikidel tõendavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad, teistest hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud aga viletsamad ja nende elujäämus on väiksem.

Võimalik seletus vananeva linnu sigimisedu langusele peitub munas

Postitas Looduskalender - T, 17.07.2018 - 07.07

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vananemise uuringud on näidanud, et pikaealistel lindudel vananedes sigimisedukus väheneb. Lühiealiste lindude, sealhulgas paljude värvuliste kohta ei ole sellealaseid muutusi võimalik täpselt uurida, kuna nemad sigivad elu jooksul enamasti vaid korra. Kogu elu jooksul ühes kohas – näiteks laiul – pesitsevad kajakad on aga vananemisuuringuteks just sobilikud.

Iidsed linnud olid munade haudumiseks liiga rasked

Postitas Looduskalender - K, 11.07.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mesosoikumis ehk Keskaegkonnas (251–65,5 miljonit aastat tagasi), mil Maal elas kõigi aegade suurim maismaakiskja Tyrannosaurus ja meres ujus hirmuäratav Plesiosaurus, arenesid ka tänapäevaste lindude eellased. Kuigi võrreldes saurustega oli neid vähe, leiti üks selle aegkonna linnufossiil 1860. aastal Saksamaalt Solnhofenist ning tema nimeks sai Archaeopteryx ehk ürglind. Tegemist ei ole siiski tänapäevaste lindude otsese eellasega, vaid ühe ummikharuga lindude evolutsioonis; n-ö kuldaeg lindude arengus algas umbes 60 miljonit aastat tagasi, mil kujunesid paljud tänapäevaste lindude eellased.

Langeva arvukusega lõokesed saavad Rootsis eluruumi juurde

Postitas Looduskalender - E, 09.07.2018 - 09.09

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi Euroopa Liidu pindalast katavad põllumaad 45%, langeb põllumajandusmaastikele omaste linnuliikide arvukus jahmatavapaneva kiirusega. Põldlõokeste (Alauda arvensis) arvukus on Euroopas viimase neljakümne aasta jooksul langenud poole võrra, Rootsis isegi 75%.

Põldlõokese pesa

Põldlõokese pesa / foto: Beentree (wikimedia commons)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.