Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse - 4. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 02.06.2018 - 08.08

Linnuvaatleja uudis

Foto Arne Ader

Tuttpütt pesal

Tuttpütt pesal

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 133 osalejat, kellest algajaid 100 ja edasijõudnuid 33. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 osalejat, edasijõudnutest aga ainult üks – Peeter Anijalg.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/neljas-voor-algajad

Kuldnokk on vasakusilmne ja vaatab teisti, kui seni lindude puhul arvatud

Postitas Looduskalender - K, 30.05.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimesed näevad binokulaarselt ehk mõlema silmaga sama vaatevälja. Ruumiliselt paremini võimaldab ümbritsevat tajuda väike erinevus silmade vaatenurgas – kui üks silm kinni katta, hinnata enda ees olevate esemete omavahelist kaugust ning seejärel avada teine silm, saab aru binokulaarse nägemise eelisest.

Väike roosa karp paljastab käitumise geneetilise tausta

Postitas Looduskalender - T, 22.05.2018 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toimetulek erinevates olukordades sõltub nii keskkonnast kui ka isendi käitumisest. Sageli räägitakse nii inimeste kui ka loomade puhul isiksusest, mille all peetakse silmas isendile omast ajast ja keskkonnast sõltumatut käitumist – näiteks võib isiksustunnuseks pidada looma varajast või alles viimasel hetkel põgenemist ohtu märgates, aga ka erinevaid hoiatushäälitsusi ja isendi uudishimulikkust ehk tegutsemist uudsetes oludes. Need viimati nimetatud isiksusomadused on loomade seas üsna põhjalikult ja laialdaselt uuritud.

Piimatööstus Hollandis muutub linnusõbralikumaks

Postitas Looduskalender - N, 17.05.2018 - 09.09

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Holland on tuntud erinevate piimatoodete poolest: 80% piimast eksporditakse peamiselt juustu ja piimapulbrina. Majanduslikult on nii intensiivne põllumajandus küll kasulik, kuid põllumajandusmaastike elurikkusele mõjub see hävitavalt.

Kuivendamine, varane niitmine ja liigirikaste rohumaade asendamine monokultuuridega on viinud enamiku tutka- ja lõokesepopulatsioonide kadumiseni ning vähendanud tunduvalt rahvuslinnu mustsaba-vigle arvukust.

Mustsaba-vigle

Mustsaba-vigle / foto: Margus Ots, 14.06.2012 Saatse

Lapsepõlveaegne stress ei pruugi linnupoegi hilisemas elus mõjutada

Postitas Looduskalender - K, 16.05.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varases arengus on organismil vaja energiat ja mikrotoitaineid, et tagada kõigi organite normaalne areng ja toimimine ka ülejäänud elu jooksul. Raske lapsepõlv võib jätta jälje kogu eluks, kuna just siis valatakse vundament tulevaseks eluks. Näiteks võivad kasvuraskused varases eas põhjustada probleeme muuhulgas immuunsüsteemi toimimises, mistõttu võib isend vaevelda tavapärasest sagedamini haiguste käes.

Eesti põldtsiitsitaja eraldatus võib kiirendada asurkonna väljasuremist

Postitas Looduskalender - K, 09.05.2018 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Intensiivistuva põllumajanduse tulemusena on oluliselt kahanenud nii putukate kui ka lindude arvukus. Siiski ei pruugi arvukuse vähenemine liigi geneetilise mitmekesisuse säilides saatuslikuks saada, kuna suurema geneetilise mitmekesisusega liik elab äärmuslikke keskkonnamuutusi üle tõenäolisemalt.

Kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele

Postitas Looduskalender - T, 08.05.2018 - 06.06

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaldapääsukesed / foto: Liis Keerberg

Kuna kaldapääsuke pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades ning nende pesakoobaste rajamiseks sobivad kohad paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, siis lindude ja inimeste huvid paratamatult ristuvad. Seepärast on Eesti Ornitoloogiaühing valmis saanud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele.

Valminud juhendist leiab infot kaldapääsukeste pesaelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta.

Varem pesitsema asunud kuldnokkadel on pojad juba koorunud

Postitas Looduskalender - P, 06.05.2018 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.

Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018

Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018 / foto: Margus Ots

Ninasarviklinde aitavad vihmametsadesse paigutatud pesakastid

Postitas Looduskalender - L, 05.05.2018 - 06.06

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Ninasarviklind

Ninasarviklind / foto: AbZahri AbAzizis (wikimedia commons)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.