Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Lapsepõlveaegne stress ei pruugi linnupoegi hilisemas elus mõjutada

Postitas Looduskalender - K, 16.05.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varases arengus on organismil vaja energiat ja mikrotoitaineid, et tagada kõigi organite normaalne areng ja toimimine ka ülejäänud elu jooksul. Raske lapsepõlv võib jätta jälje kogu eluks, kuna just siis valatakse vundament tulevaseks eluks. Näiteks võivad kasvuraskused varases eas põhjustada probleeme muuhulgas immuunsüsteemi toimimises, mistõttu võib isend vaevelda tavapärasest sagedamini haiguste käes.

Eesti põldtsiitsitaja eraldatus võib kiirendada asurkonna väljasuremist

Postitas Looduskalender - K, 09.05.2018 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Intensiivistuva põllumajanduse tulemusena on oluliselt kahanenud nii putukate kui ka lindude arvukus. Siiski ei pruugi arvukuse vähenemine liigi geneetilise mitmekesisuse säilides saatuslikuks saada, kuna suurema geneetilise mitmekesisusega liik elab äärmuslikke keskkonnamuutusi üle tõenäolisemalt.

Kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele

Postitas Looduskalender - T, 08.05.2018 - 06.06

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaldapääsukesed / foto: Liis Keerberg

Kuna kaldapääsuke pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades ning nende pesakoobaste rajamiseks sobivad kohad paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, siis lindude ja inimeste huvid paratamatult ristuvad. Seepärast on Eesti Ornitoloogiaühing valmis saanud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele.

Valminud juhendist leiab infot kaldapääsukeste pesaelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta.

Varem pesitsema asunud kuldnokkadel on pojad juba koorunud

Postitas Looduskalender - P, 06.05.2018 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.

Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018

Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018 / foto: Margus Ots

Ninasarviklinde aitavad vihmametsadesse paigutatud pesakastid

Postitas Looduskalender - L, 05.05.2018 - 06.06

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Ninasarviklind

Ninasarviklind / foto: AbZahri AbAzizis (wikimedia commons)

Linnuvaatleja määramisvõistluse - 3. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - K, 02.05.2018 - 10.10

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 130 osalejat, kellest algajaid 98 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 73 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kilingi-Nõmme metsalinnud aitavad leida vastuseid kliimamuutuse uurimisel

Postitas Looduskalender - T, 01.05.2018 - 07.07

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupoegadele toiduks olevad röövikud arenevad samas rütmis taimedega, seepärast peavad värvulised kevadel taimestiku kasvuga sammu pidama. Kuna taim, röövik ja lind on temperatuuri suhtes erineva tundlikkusega – taime ning rööviku areng sõltub otseselt temperatuurist, lind on püsisoojane, kelle poegade kasv aga sõltub eelnevatest –, juhatab see ahel kliimasoojenemise juurde.

Kevadise hanejahi tõhusus sõltub rahvusvahelisest koostööst

Postitas Looduskalender - K, 25.04.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmete haneliikide populatsioonid on viimastel aastakümnetel nii rändeteede kui ka talvitusalade põldudelt leitava ühe rikkalikuma toidu tõttu oluliselt kasvanud. Põllumeestele võib aga hanede põldudel toitumine tekitada märkimisväärset kahju (vt siit). Näiteks Hollandis talvitavad suur-laukhaned (Anser albifrons) põhjustavad aastas 2,5 – 4,5 miljoni euro eest kahju, mis teeb põllumehe jaoks ühe suur-laukhane hinnaks arvestuslikult 7 eurot.

Orasepõllud on hanedele soodsad toitumiskohad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.