Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 5. voorus oli 117 osalejat, kellest algajaid 89 ja edasijõudnuid 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 53 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Viienda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/viies-voor-algajad
edasijõudnud: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/viies-voor-edasijoudnud

Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Partnerid võivad sugeda teineteise sulestikku, ehitada või jagada pesa ning isegi mune haududa. Isaslindude vahel toimunud suguakte on teada vähemalt 93 linnuliigil, millest vaid 18 juhul (19%) on kindlaks tehtud ka püsisuhtes olevad paarid; sagedamini leidub isaslindude paare haneliste (Anseriformes) ja suulaliste (Suliformes) seas. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest.

Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud. Linnud tolmeldavad ja levitavad taimi, ohjavad kahjureid, pakkudes olulist mittemateriaalset kasu ning parendades meie loodustunnetust. Paraku puutuvad inimesed kokku ka lindude negatiivse poolega – väljaheidetega pargipingil ja autol, valju lärmi, haisu, inimeste ründamise, vara lõhkumise, haiguste levitamise, veekogude reostamisega. Asustiheduse tõttu on just linnad inimeste ja lindude kokkupõrgete tulipunktiks.

Inimeste mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on tugev ning valdavalt negatiivne. Siiski on üheskoos tegutsedes mõnikord võimalik muutusi tagasi pöörata. Järgnev on ülevaade viiest inspireerivast eduloost linnukaitses.

Assoori leevikese (Pyrrhula murina) arvukus oli vähenenud aastakümneid, kuna võõrliikide levik ja põldude laiendamine oli nende elupaigaks olevate looduslike loorberimetsade pindala drastiliselt vähendanud. Kui alles oli vaid 40 paari, taastas kohalik linnukaitseorganisatsioon 300 hektarit loorberimetsa ja kümne aastaga tõusis arvukus 1000 linnuni.

Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele. Näiteks valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesi kasutavad mitmed, eelkõige valge-toonekurega sama elupaika jagavad väikesed värvulised – kõige sagedamini kodu- ja põldvarblane (Passer domesticus, Passer montanus) ning kuldnokk (Sturnus vulgaris). Pesakaaslejad ei raja oma pesa valge-toonekure pesatasapinnale, vaid alumistesse kihtidesse, kus pesamaterjaliks kasutatud oksarisu vahel leidub sobilikke õõnsusi ja avausi.

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 133 osalejat, kellest algajaid 100 ja edasijõudnuid 33. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 osalejat, edasijõudnutest aga ainult üks – Peeter Anijalg.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/neljas-voor-algajad

Inimesed näevad binokulaarselt ehk mõlema silmaga sama vaatevälja. Ruumiliselt paremini võimaldab ümbritsevat tajuda väike erinevus silmade vaatenurgas – kui üks silm kinni katta, hinnata enda ees olevate esemete omavahelist kaugust ning seejärel avada teine silm, saab aru binokulaarse nägemise eelisest.

Lisaks Eestis pesitsevale ja hästi tuntud kuldnokale (Sturnus vulgaris) võib Eestis kohata ka haruldast eksikülalist roosa-kuldnokka (Pastor roseus).

Toimetulek erinevates olukordades sõltub nii keskkonnast kui ka isendi käitumisest. Sageli räägitakse nii inimeste kui ka loomade puhul isiksusest, mille all peetakse silmas isendile omast ajast ja keskkonnast sõltumatut käitumist – näiteks võib isiksustunnuseks pidada looma varajast või alles viimasel hetkel põgenemist ohtu märgates, aga ka erinevaid hoiatushäälitsusi ja isendi uudishimulikkust ehk tegutsemist uudsetes oludes. Need viimati nimetatud isiksusomadused on loomade seas üsna põhjalikult ja laialdaselt uuritud.

Holland on tuntud erinevate piimatoodete poolest: 80% piimast eksporditakse peamiselt juustu ja piimapulbrina. Majanduslikult on nii intensiivne põllumajandus küll kasulik, kuid põllumajandusmaastike elurikkusele mõjub see hävitavalt.

Kuivendamine, varane niitmine ja liigirikaste rohumaade asendamine monokultuuridega on viinud enamiku tutka- ja lõokesepopulatsioonide kadumiseni ning vähendanud tunduvalt rahvuslinnu mustsaba-vigle arvukust.

Mustsaba-vigle / foto: Margus Ots, 14.06.2012 Saatse