Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Ilmus Eesti linnupaikasid tutvustav raamat "Birding Estonia"

Postitas Looduskalender - T, 09.10.2018 - 11.11

Linnuvaatleja tutvustab uut inglise keelset raamatut

Ilmus linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev ingliskeelne raamat “Birding Estonia”.

Raamat sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. 68 GPS koordinaatide ja detailsete juhistega varustatud illustratiivset kaarti ning autorite poolt välja pakutud reisimarsruudid hõlbustavad linnuvaatlusretke kavandamist nii algajal kui ka kogenud huvilisel. Raamatu autorid on Uku Paal ja Margus Ots ning toimetaja Mike Coleman.

Mis sunnib linde rändama?

Postitas Looduskalender - K, 03.10.2018 - 01.01

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide levila koosneb teineteisest eraldiasuvatest pesitsus- ja talvitamisaladest. On linnuliike, kes püsivad aastaringselt samas piirkonnas, kuid ka neid, kelle pesitsus- ja talvitamisalasid lahutab paarsada või ka tuhat kilomeetrit nagu parasvöötmest troopikasse rändajatel.

Teada on, et lindude rändamine on evolutsiooniliselt kasulik käitumisviis, kuid küsimusele, millised keskkonnatingimused lindude rände tingivad ja kas mõni neist on olulisem, on raske vastata. Rändamine nõuab palju energiat ja on ohtlik, mistõttu on seni rändamise põhjuseks pakutud muutusi toiduhulgas, liikumiste optimeerimist vastavalt rände kulukusele ning püüet viibida aastaringselt sarnastes oludes. Paraku on seni vaid üht võimalikku seletust uurides jõutud vastakate tulemusteni.

Linnuvaatleja määramisvõistlus 2018 - 8. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - E, 01.10.2018 - 15.15

Tere!

 

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 8. voorus oli 91 osalejat, kellest algajaid 64 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 25 ja edasijõudnutest 12 osalejat.

Kaheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Varastamine aitab linnaeluga kiiremini kohaneda

Postitas Looduskalender - T, 25.09.2018 - 21.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toidu hankimiseks kasutavad linnud mitmeid strateegiaid – kes otsib ise saagi, kes jälgib teisi ja tegutseb teiste tulemuse alusel. Võimalus kõht täis saada on ka toit varastada enne, kui omanik jõuab selle alla neelata ning reeglina röövitakse saak nõrgemalt või väiksemalt suurema isendi või liigi poolt jõuga. Kleptoparasitismi on täheldatud nii putukatel, ämblikel, imetajatel (loomulikult ka inimestel), enim on seda uuritud lindudel.

Hõbekajakad saagiga hallvarest jälitamas

Röövlindude arvukuse täpne hindamine eeldab spetsiaalset seiret

Postitas Looduskalender - T, 18.09.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga prognoosida või vältida võimalikke majanduslikke kahjusid (näiteks rändavate hanede kahjusid põllukultuuridele ).

Nektari maitse reedab koolibrile toidukonkurendi kohalolu

Postitas Looduskalender - T, 11.09.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Eestis elavad linnud toituvad selgrootutest, seemnetest või lihast. Kuid on ka linde, kes saavad valdava osa energiast taimeõites leiduvast nektarist, näiteks Aafrikas ja Kagu-Aasias elavad nektarilinnud (Nectariniidae). Kõige tuntumad nektarist toituvad linnud on aga Põhja- ja Lõuna-Ameerika koolibrid (Trochilidae) – väikesed intensiivselt tiibu liigutades õhus paigal püsivad ja vajadusel ka tagurpidi lendavad linnud. Saba ees lendamine on muide jõukohane ainult koolibritele, ükski teine lind seda ei suuda.

Emane kalifornia koolibri toitumas.

Tihasel ja Sammalhabemel jätkuks juttu kauemaks

Postitas Looduskalender - T, 04.09.2018 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, kuid sõltuvalt tihaseliigist ja õõnsusest võib kasutatud pesa alumist kihti moodustava sambla hulk olla suuremgi. Sammal kogub enese kaalust 2–9 korda rohkem vett ja õõnsustesse sadanud või nõrgunud liigset vihmavett imades võib see reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Võimalik, et sambla antibakteriaalsete omadusete tõttu kasutavad tihased pesades teatud sammaltaimeliike teadlikult.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 01.09.2018 - 17.17

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 7. voorus oli 102 osalejat, kellest algajaid 72 ja edasijõudnuid 30. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 16 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Rongad reageerivad lähiliikide hoiatustele vastavalt olukorrale

Postitas Looduskalender - K, 29.08.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Oht langeda ühe kiskjaliigi saagiks võib tingida erinevatel saakliikidel sarnaste hoiatushäälitsuste kasutamist. Hoiatus on mõistetav kõigile ning suhteliselt odav, sest teave levib kiiresti ka hoiataja kiskja eest varju jäämisel. Hoiatus võib anda teavet kiskjaliigi ja lähenemissuuna, samuti suuruse, kauguse või käitumise kohta. Seepärast on kasulik mõista sarnase ökoloogia või sama elupaika jagavate liikide hoiatusi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.