Kalakaamera vahepalaks.

Sügisene lehtede langemise aeg võib vee all paista sedaviisi. Lehed hõljuvad, sõuavad, tõusevad, vajuvad ja saavad Keila jõe voolust kantud suurde vette - merre.

Noor metsisekukk

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Metsisekaamera kaudu oleme saanud piiluda varakevadel nende uhkete lindude mängu. Looduses jäävad kohtumised metsistega paraku üha harvemaks, aga nn „hullude kukkedega“ (aga ka kanadega) üha sagedasemaks – mis teha, kui asurkond ja elukohad hävivad või ka kahjustatud saavad.

“Sissejuhatus - Eestimaa ürgajalugu” (2. Osa)

Tore näha, et Sa nii kaugele jõudsid. Siinkohal ma kirjeldan põgusalt Eesti geoloogilist ja bioloogilist ajalugu, et tekiks väike ülevaade kohalikust ürgsest elust.

Baltika manner
Eesti maa-ala on juba iidsetest aegadest paiknenud Baltika paleokontinendil, mis tänapäeva mõistes ulatuks Lääne-Skandinaaviast Uurali mägedeni idas, ning Põhja-Soomest kuni Musta mereni lõunas.

Karupere

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Tavapärane, et vanemal viljakal emakarul on kolm poega, aga ka meie metsades on trehvatud nägema emaslooma viie karupojaga, kes kõik ühesuurused ehk siis möödunud talvel ilmavalgust näinud.

Loodusest leitavat toitu jääb sügisega üha vähemaks. Nii emasloomal, kui tema järelkasvul jääb toitumiseks veel umbes kuu aega, siis peab talvitumiseks vajalik rasvakiht olema saavutatud. Karude nuumaajast oleme juba varasematel aastatel korduvalt kirjutanud.

Killustikuhunnik

Karu ehk pruunkaru      Ursus arctos

Pähklid on igati küpsed ja seda „pähklisõbrad“ teavad. Tegutsemas on näha nii linde, kui paljusid imetajaliike sest osade jaoks peavad pähklid olema puude otsast pudenenud.

Kohati on tänavu sarapuupähkleid nii palju, et võiks kohe ``hobusega vedada``.