Video

Kommentaar Leo Filippov: videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kaheksandale osale

Lugupeetavad,

neile kellele läheb korda metsades tegelikult toimuv!

Metsaseriaali VIII osa avab vaateid metsades elurikkuse hävitamisele, elurikkuse massimõrvale tööstuslikel eesmärkidel ja tööstuslike raiemeetoditega lageraiutud ülisuurtel pindadel. Väikeses Eestis võimaldab selle toimumist praegune metsanduspoliitika, st metsanduslik seadusandlus, metsakasutuse korraldamise süsteem, ametlikult aktsepteeritav (väga) madalakvaliteediline raiepraktika ja järelevalve-tagasisidestuse puudumine!

Seriaali selles osas on nähtav ja kuuldav, et keskkonna-, kliima- ja metsandusteadlikud noored muretsevad väga ning tegutsevad. Nad näevad ja saavad aru kasutusel oleva metsakasutuse ja raiekorralduse enesehävituslikust olemusest.

Fotod Arne Ader

Video LK team

Händkaku pojad ( www.loodusemees.ee )

Händkakk ehk uraali kakk       Strix uralensis

Händkakud on muutunud meie looduses saanud arvukaimaks kakuliigiks. Levima hakkas liik peale „kullisõda“, umbes kolmveerandi sajandi eest. Eesti mandriosas pesitseb händkakke üle pooleteise tuhaande paari, aga suursaartel pole händkakkude pesitsemist seni veel täheldatud.

Pesitsemiseks eelistatakse vanemaid kuuse enamusega metsi, kus nii puuõõnsusi, kui tüvelt murdunud puid.

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Isaslind otsib toitu manguvale rähnipojale kuuldekauguses

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Elupaiga suhtes pole suur-kirjurähnid eriti valivad, aga pesapuuks valitakse ikka lehtpuu nagu ka videol näha. Hästi majandatud metsad neile siiski ei sobi – seal võib pesakond lihtsalt nälga jääda.

Video salvestas Moira, LK foorumist

Must-toonekurg         Ciconia nigra