Video

Illustreeriv materjal Sappheira, LK foorumist

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Kalakotkaste Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2), kus kolm poega, on tülitsemine üpris igapäevaseks toiminguks. Huvitav miks?

Kotkapojad rõngastatakse õige pea ja neilt võetakse ka mõned suled, et määrata noorlindude sugu. Laboratooriumis läheb muidugi aega, aga äkki saame mingi lõngaotsa, mida kerima hakata?

Fotod Arne Ader

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Liivatüllid mängivad

Liivatüll      Charadrius hiaticula

Meil pesitsevad nii liivatüll, kui väiketüll. Nad on sulestikku vaadates väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüllid on levinud rannikul, väiketüllid peamiselt sisemaa liiva- või kruusakarjäärides ja nende nokk on must ning silma ümbritseb kollane silmarõngas (võrde fotodel loo lõpus). Mõlemaid pesitseb Eestis umbes tuhatkond paari või veidi rohkem.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Videoklipi salvestas Fleur, LK foorumist

Kalakajakad ( www.loodusemees.ee )

Kalakajakas        Larus canus

Meie rannikualadel on kalakajakad teadupärast tavalisemad, kui sisemaal, aga pesitsetakse nii mererannikul kui -saartel, siseveekogudel ja laugasrabadel.

Video salvestas Karl Adami

Kägu        Cuculus canorus   

Täna varahommikul oli linnulauluraadios käo kukkumist veel päris kenasti ja pikalt kuulda, aga vähemaks on juba kukkumist jäänud küll ja hiljemalt pooleteise nädala möödudes võib olla isaslindudel „okas kurgus“.

Video salvestas Karl Adami

Püütibud lendasid mitmesse ilmakaarde laiali ja siis saabus vihmavaling 

Laanepüü         Tetrastes bonasia

Laanepüüd pesitsevad päris erinevates metsatüüpides, eelistades pigem niiskeid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga. Meil võis tänavu pesitseda üle kolmkümne tuhande laanepüü paari.